Pangad lubavad põllumeestele appi tulla

Põuast räsitud kapsapõld  Foto: Andras Kralla
Eliisa Matsalu • 3. august 2018
Jaga lugu:

Keskerakondlasest maaeluminister Tarmo Tamm pöördus sel nädalal pankade poole palvega suhtuda põllumeestesse raskel ajal mõistlikult ja vastutulelikult. Swedbank ja SEB kavatsevad seda enda sõnul teha.

Swedbanki põllumajanduse sektori juht Brit Padjus ütles, et pank on olnud ja plaanib ka edaspidi olla põllumeestele abiks. „Põllumajandus on panga ja kogu Eesti jaoks oluline sektor,“ ütles ta.

Paraku kestab sektoris keeruline aeg juba aastast 2014, piimakriisist saati. „Koos põllumeestega on pank erinevaid lahendusi leidnud, mis võivad olla näiteks maksepuhkus, osaline maksepuhkus, täiendav finantseerimine jne,“ rääkis Padjus. Arvesse võetakse kliendi rahavoo genereerimise võimekust ja pakutavaid tagatisi.

Teraviljakasvatajate puhul arvestab Swedbank viie aasta keskmise saagikusega. „Selliste kalkulatsioonidega võiks tekkida headel aastatel puhver, mida on võimalik kasutada kehvematel aastatel,“ selgitas Padjus.

Padjus lisas, et Swedbank toetab maaelukomisjoni ettepanekuid, et maaelu edendamise sihtasutus saaks riigieelarvest 20 miljonit eurot juurde, mis oleks põllumeestele tagatiseks pankade laenunõuete korral.

Lisaks PRIA toetuste varasemale väljamaksmisele soovitab Swedbank arutada ka PRIA investeerimistoetuste tähtaja pikendamist. „Kui tähtaega ei pikendata, võib põllumeestel jääda investeeringud tegemata,“ sõnas Padjus.

Maksed võivad viibida

SEB ettevõtete panganduse juht Artjom Sokolov ütles, et SEB suhtub põllumeeste muresse mõistvalt ning on koostöös valmis otsima lahendusi. Pank on palunud põllumeestel võimalikult täpselt hinnata põuast tingitud otseseid ja kaudseid mõjusid, lühi- ja pikaajalisi tagajärgi ning koostada läbimõeldud tegevuskava negatiivse stsenaariumi jaoks, seda nii teravilja-, köögivilja- kui ka loomakasvatuses. „Soovitame tekkinud olukord aegsasti läbi arutada kõigi oluliste koostööpartneritega, nii panga, tarnijate kui ka ostjatega,“ ütles Sokolov.

Tagasiside põhjal saab Sokolovi sõnul öelda, et olukord on piirkonniti veidi erinev ja võib erineda ka ühe piirkonna põllumeeste puhul. „Kuna tervikpilt alles kujuneb, ei saa veel teha lõplikke järeldusi, ent juba praegu võib märkida, et oodata on tavapärasest keerukamaid olukordi, välistada ei saa ka makseviivitusi,“ rääkis ta.

Sokolovi sõnul on selge see, et kui sektorit tabab viimaste aastakümnete suurim põud, ei piisa tavapärastest lahendustest. „Eriolukord nõuab erilisi lahendusi,“ ütles ta. Seepärast on tema sõnul valitsusasutuste arutelu tekkinud olukorra üle igati tervitatav.

Sammud, mida põuakriisi maandamiseks on tehtud või tehakse:

-Valitsus otsustas suurendada Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) sihtkapitali, mida saaks kasutada käibekapitali laenude väljastamiseks, et aidata põllumehi, kellel sügisel tekib probleeme käibevahenditega. Eraldati 20 miljonit eurot.

Maaeluminister esitab rahandusministeeriumile valitsuse reservfondist raha eraldamise taotluse, et luua võimalus põllumeestele soodsa laenu andmiseks põuast tingitud käibevahendite puuduse leevendamiseks ning toetada käendusi.

-Maaeluministeeriumis analüüsitakse naaberriikide seadusandlust eriolukordade puhul.

Eriolukorra väljakuulutamise võimalust tänane hädaolukorraseadus seoses põuaga ette ei näe. Hädaolukorraseaduse kohaselt on hädaolukord sündmus, sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist. Täna ei ole põuda käsitletud hädaolukorrana ning sellest ei saa edasi areneda eriolukord. Samuti ei lõpeta ega tühista eriolukord lepinguid. Meie seadused on erinevad Läti ja Leedu omadest, kuid hetkel tegeletaksegi Maaeluministeeriumis naaberriikide seaduste analüüsimisega, et välja selgitada, kuidas nendel keerulised olukorrad lahendatud on ning võimalusel võtame headest näidetest eeskuju.

-Maaeluministeerium teeb koostööd Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga (PRIA), et põuast tekkinud probleemid toetuste nõuete täitmisel saaksid võimalikult põllumehesõbralikult lahendatud. Tänagi toimus kohtumine PRIA esindajatega, et arutada toetuste väljamaksmise üksikasju.

-Maaeluministeerium saatis eelmisel nädalal pankadele ja kokkuostjatele pöördumise palvega, et nad seoses erakorraliste ilmastikutingimustega põllumeeste olukorda ja lepingute täitmisse mõistlikult suhtuksid. Samuti paluti vastutulelikkust, kui põllumajandustootjad soovivad olemasolevate lepingutingimuste ülevaatamist. Lisaks oleme sektorit teavitanud, et kui põua tõttu jääb täitmata mõne toetusmeetme nõuded, siis tuleks sellest teatada PRIA-le. PRIA saab seda vastavalt toetusreeglitele käsitleda eriolukorra või vääramatu jõuna, ning sellistel puhkudel toetust tagasi ei nõuta.

-Osaliselt aitavad praegust olukorda leevendada sel aastal suurenevad põllumajandustootjate otsetoetused. Eelmise aastaga võrreldes suurenevad otsetoetused ligikaudu 10 miljoni euro võrra ja kokku makstakse otsetoetustena välja 133,94 miljonit eurot. Lisaks jätkab valitsus oma lubaduse täitmist ja maksab ka sel aastal riigieelarvest täismahus ehk 18,4 miljonit eurot üleminekutoetusi.

-Kuigi Euroopa Komisjon pole praegu näinud ette võimalust eraldada põuaga seoses erakorralist toetust, sai Eesti Euroopa Komisjonilt erisuse rohestamise nõude ökokesa tootmispiirangu nõude asjus. See võimaldab ka neilt aladelt loomasööta varuda ja seeläbi loomasööda varumisbaasi laiendada.

-Eelmine aasta (sademed) ja käesolev aasta (põud) kinnitavad, et järjest olulisemaks muutub põllumajandussektoris riskijuhtimine. Riskide maandamisel on oma roll nii põllumehel kui riigil. Riigi poolt oleme ette valmistanud maaelu arengukava muudatuse, millega nähakse ette 2 miljoni euro suuruse eelarvega põllumajanduskindlustustoetus, mis mh võimaldab hüvitada saagi kindlustamisega seotud kulusid. Pikkadest põuaperioodidest tingitud ilmastikuriskide maandamiseks on võimalus kasutada maaelu arengukava investeeringutoetuste abi, näiteks taotleda toetust niisutusinvesteeringute tegemiseks või oma kuivendussüsteemi seadedrenaažiks rekonstrueerimisel, kus kuivendussüsteem täidab nii kuivendamise kui ka niisutamise ülesannet.

Allikas: Maaeluministeerium

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt