Ühe firma lugu: läksid juhid, järgnesid kliendid

Artikkel

- Uudised
- Marge Ugezene
- 6. august 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ühe firma lugu: läksid juhid, järgnesid kliendid
Hüdraulikafirma Baltflex süüdistab endiseid juhte klientide varastamises, mis haukas käibest pea pool miljonit eurot. Seevastu tööstur Veljo Konnimoisa uude ärisse sukeldunud ekstöötajad soovitavad Baltflexil peeglisse vaadata.
Baltflex plaanib aga kohtutee jalge alla võtta. Vaidlus hakkas tuure üles võtma mõni aeg pärast seda, kui Baltflexi ukse pani enda järel kinni ostujuht Jaanus Arumägi. Ligi 20 aastat tagasi Baltflexis lihttöölisena alustanud, hiljem ostujuhiks tõusnud Arumägi põhjendas läinud sügisel tööst loobumist motivatsiooni kadumisega. Ta ei jäänud viimaseks lahkujaks – tööst loobusid veel kolm keskastmejuhti ja üks tööline.
Eriti murelikuks muutus Baltflexi tegevjuht Madis Veigel selle aasta hakul. “Päevapealt kadus kaks suurklienti,” meenutas ta.
Uus äri
Veigeli kõrvu jõudis, et firmad läksid tööstur Veljo Konnimoisa ettevõttesse liikunud Arumäe juurde. Konnimoisale kuuluv Radius Machining tegeleb treimise ja freesimisega, kuid aasta alguses teatas Konnimois, et alustas uue ärisuuna ehk Arumäele tuttava hüdraulikaga. Veigel märkas veel ühte detaili, mida ta ei pea juhuslikuks kokkusattumuseks: Arumäe viimane tööpäev oli septembri lõpus ja sama kuu alguses asutas Konnimois ettevõtte Radius Hydraulic AB.
Uue ärisuunaga loodab Radius Machining juba tänavu käivet enam kui 50% võrra kasvatada. Konnimois märkis jaanuaris, et uue valdkonna käivitamine algas juba möödunud aasta algul. Firma investeeris selleks pool miljonit eurot.
Keskastmejuhid üritavad äri üle võtta.
Madis Veigel
Baltflexi tegevjuht
Veigel on pettunud ja nimetas toimunut ebaeetiliseks. “Keskastmejuhid üritavad äri üle võtta. Tahame debatti selle üle, kas toimunu on õige või mitte.”
Kui Arumägi oleks ostujuht teises valdkonnas, poleks Veigeli sõnul probleemi tekkinud, kuid Arumägi alustas samas äris. Lisaks on tal käes korralik infopagas. “Räägime sisuliselt tipust. Ostujuht on juhatuse paremal käel istuv mees.”
Veigel tunneb, et võib äri kaotada. Tema hinnangul Arumägi sisuliselt varastas Baltflexi pikaaegsed kliendid. Täielikult või osaliselt loobus koostööst neli tippklienti, mis on Veigeli sõnul sel aastal Baltflexi käibesse löönud umbes 450 000eurose augu. Mullu oli firma käive ligi 4,4 miljonit eurot.
Arumäele järgnesid teised. Novembris pani tööle punkti Tallinna osakonna juht Aiko Aigro, jaanuaris tootmisjuht Helver Hõbemägi ja aprillis ostujuht Jarno Mööl.
Luges kirjad läbi
Tüli on päädinud endiste juhtide kirjavahetuse läbilugemise, leppetrahvinõuete esitamise ja töövaidluskomisjoni pöördumisega. “Juristid põletavad raha, aga kuhu jõuame, seda me ei tea,” lausus Veigel.
Baltflexi sisejuurdlus näitas, et Hõbemägi saatis Arumäele enne tema lahkumist Baltflexi 2016. aasta majandusinfo, kus olid kirjas tootjad ja hinnad. Baltflexi asutajale ja finantsjuhile Heino Piirsalule näib see kahtlane. “Kogu äri tehakse meie andmebaasi põhjal, mille viisid majast välja inimesed, kes Radiusesse tööle läksid.”
Läinud reedel selgus, et Baltflex kaotas töövaidluskomisjonis konkurentsikeelu rikkumise vaidluse Jarno Möölile. Saatuslikuks sai juriidiline nüanss: Baltflex polnud Mööliga kahepoolset kokkulepet sõlminud, lisaks oli igakuine hüvitis liiga väike, kätte saanuks Mööl 400 eurot. “Mis paber meil siis laual on? Ma ei tea, millist paberit juurde tahetakse,” sõnas Veigel.
Tarnija läks appi
Peale klientide hüppasid alt tarnijad. Itaalia ettevõte FB Hydraulic müügijuht Jacopo Fiocchi selgitas, miks mujale müüb. “Jaanus (Arumägi – toim) andis meile teada uuest ettevõttest, palus abi ja otsustasime seda pakkuda,” seisab meilis, milles lubas Fiocchi jätkata siiski Baltflexile tarnimist. Äripäevale ütles Fiocchi, et koostöö Radiusega oli arusaamatus.
Äripäev tutvus kirjavahetusega, kus Arumägi jagas teisele Itaalia tarnijale Radius Machiningu kohta infot ja märkis, et firma alustas uue suunaga. Arumägi lisas, et loodab sama tarnijaga uuesti koostööd teha.
“Milliseid käitumismudeleid nimetatakse alatuks ja milliseid kõrgeks ärimehelikuks käitumiseks? Vaatan enda lastetoa põhjal, et kallis mees, see on sulaselge alatu käitumine. Nii ei tehta! Aga võib-olla Arumägi mõtleb, et ajab kõva asja: “Tirisin nende tordilt kirsi oma hoovi!”” rääkis ta.
Baltflex veenis tarnijaid ümber. “Osa tarnijaid ehmatas, pöördus laeva tagasi. Selgitasime tagasitulijatele, et saage aru, olete Eesti väikesel turul kahes kohas ja lõpuks te ei müü midagi,” rääkis Veigel.
Ühe kliendi, Näpi Metalli juhi Ergo Saare sõnul otsustab iga ettevõte, kellega koostööd teeb. “See on Baltflexist alatu süüdistada, et keegi võttis kellegi üle. Kõik liiguvad vabatahtlikult sinna, kuhu tahavad,” ütles Saar ja avaldas, miks temal Radiusega koostöö edenenud on. “Suhtluspool on oluliselt parem.”
Vastamine advokaadile
Arumägi oli valmis intervjuuks kohtuma, kuid teatas mõne päeva pärast, et küsimustele vastab Lextali vandeadvokaat Urmas Ustav. Ka Hõbemägi suunas vastamise Ustavile ning Konnimoisalt ei õnnestunud eelmise nädala lõpus kommentaari saada.
Veigel usub, et Konnimois ei ostnud Arumäge ja teisi üle, vaid on investor. Veigel peab Arumäge ambitsioonikaks. “Kui Arumäe südamesoov on saada omanikuks, siis tal ei olegi mitte midagi muud teha. Võib-olla nad leppisid Konnimoisaga kokku: “Hea sõber, anna mulle 500 000 eurot laenu, maksan sulle tagasi. Konnimois küsis, aga kuidas sa maksad. Siis Jaanus pani paberid lauale, et vaata, müüme neid asju aastas sellise kasumiga, kuidas sulle tundub?”” oletas Veigel.
Piirsalul oli Konnimoisast varem hea mulje. “Müts maha, kuidas ta on Radius Machiningu üles ehitanud. Kõva mees! Kuid eetilisest küljest minu arvamus temast nüüd muutus,” tunnistas Piirsalu, kelle arvates ka Konnimois sisuliselt varastas osa teise firma käibest. “Seda, et konkurent võtab äri üle, juhtub väga palju, aga Radius polnud isegi konkurent.”
Äkki inimesed ei taha Baltflexis töötada? “Kui asi on meis, mingu mujale tööle – ärgu tehku kõlvatut konkurentsi. Tunneme end ka kehvasti, kuna kes Arumäele paha tegi 20 aastat?” kostis Piirsalu.
Veigel nimetas Eesti õigusruumi põduraks ja Piirsalu ootab diskussiooni. “Et mida taoliste lugudega teha. Võiks parandada seadusi. Ei ole korralikku seadust, on liiga palju tõlgendamist. Peaks defineerima, millistel tingimustel võidakse minna sarnastesse ettevõtetesse või alustada uut äri kellegi andmebaasi põhjal.”
Jaburad väited
Lahkunud töötajaid esindava Urmas Ustavi hinnangul on väide, nagu Konnimois varastanuks Baltflexi käibest, jabur nii õiguslikult kui ka eluliselt.
Küsimusele, kas Konnimois on hoopis investori rollis ja Arumägi pääseb hiljem Radius Hydraulicu omanikeringi, ei vastanud Ustav selgelt. Küll kinnitas, et Radius Hydraulicus käib tootmine.
“Inimeste mistahes võimalikud omavahelised tulevikku suunatud kokkulepped on nende endi asi,” kostis ta. Sama üldiseks jäi vastus sellele, kas Arumägi pöördus Konnimoisa poole või vastupidi. “Demokraatlikus riigis suhtlevad inimesed üsna barjäärideta.”
Ustav rõhutas, et Eestis ei kehti enam sunnismaisus ja Baltflexist lahkunud juhid ei ole seadust rikkunud – tegu on tavalise konkurentsiga. “Kui lahkuksite praeguselt töökohalt ja asutaksite uue ajalehe, kasutaksite täpselt samuti oma teadmisi, võtaksite ühendust potentsiaalsete reklaamiklientidega ja nii edasi,” tõmbas Ustav paralleeli ajakirjandusega.
Ustav sõnas, et Hõbemäelt Arumäele saadetud Exceli tabel ei ole kummalegi oluline. Mõlemad teavad tema sõnutsi niigi, milliste toodetega igapäevaselt tegelesid, kes on kliendid ja tarnijad ning kuidas hinnad kujunevad.
“Mistahes kontakte või muid väidetavaid andmeid ei ole isand Arumäel lihtsalt vaja, kuna need on tema peas,” lisas Ustav. “Võidakse arvata, et Baltflexist lahkumise järel on ainsad õiguspärased ametid pagari või aedniku väärt amet, ent see ei haaku tegeliku eluga.”
Advokaat: mingist üle löömisest ei saa rääkida
Klientide ja tarnijate ülelöömisesse suhtub Lextali vandeadvokaat Urmas Ustav skeptiliselt. “Üle püütakse lüüa kohutavalt meeldivat poissi või tüdrukut, kes käib kellegi teisega. Kui kellegi arusaam on, et turul olijad ei tohi samade tarnijatega koostööd teha, näib see pigem ulme või meditsiini vallas lahendamisele kuuluva küsimusena.”
Ka ei ole Ustavi sõnul mitte keegi Baltflexist kliente ega teisi töötajaid üle meelitanud. Kliendid ei ole piiratud mõtlemisvõimega lihtsameelsed olevused, sama on töötajatega, ütles Ustav.
Üritatakse näidata, justkui oleks saatan ise asjasse segatud.
Urmas Ustav
Baltflexi ekstöötajate esindaja
“Kliendid on targad ja teevad teadlikke valikuid, mitte ei ole kellegi lükata-tõmmata,” lausus ta ja märkis, et kui Baltflex käivet kaotab, teeb firma ise midagi valesti. “Peeglisse vaatamise asemel on mugavam ja lohutavam teisi süüdistada.”
Konkurentsikeelu rikkumise kohta kattus Ustavi arvamus tööinspektsiooniga, leppetrahvinõudeid peab Ustav alusetuks. “Soovitaks rohkem keskenduda majandustegevusele ja vähem mööda küla ringikäimisele, väljamõeldud õuduslugude rääkimisele ja kaastundlike kuulajate otsimisele,” torkas Ustav, kelle arvates võtsid Baltflexis pärast juhtide lahkumist maad viha ja kibestumus.
“Üritatakse näidata, justkui oleks saatan ise asjasse segatud. Inimesed olid senise töökoha ja tööandjaga üha rahulolematumad, neil puudus kogemustele vastav arenguperspektiiv ja nad otsisid tööd samas valdkonnas,” sõnas ta.
Ustav viitas, et Baltflexist on aasta jooksul rahulolematuse tõttu lahkunud veel keskastmejuhte. Mujale on läinud 16 töötajat. “Fakt, mis võiks mõtlevale inimesele anda ainest sisekaemusteks.”
Baltflexi tegevjuht Madis Veigel kinnitas töötajate lahkumist, kuid ei nõustunud sellise arvuga ja lisas, et paljud töötajad tulid ja läksid. “Näiteks üks väga lootustandev lukksepp läks Soome betooni panema, kus saab 3000 eurot kätte. Eestis ei suuda selle palgaga võistelda,” rääkis Veigel.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Konkurents
Hetkel kuum