Kristjan Pruul • 7. august 2018
Jaga lugu:
Iraani president Hassan Rouhani läbirääkimisteks kohta ei näe.
Iraani president Hassan Rouhani läbirääkimisteks kohta ei näe.  Foto: AFP/Scanpix

USA taaskehtestas Iraani vastu sanktsioonid

Teisipäevast rakendusid Ameerika Ühendriikide sanktsioonid Iraani vastu, mis on juba tõstmas naftahindu ning võivad kütuse lõpuks kallimaks teha kõigil autoomanikel.

Tänasest rakendunud sanktsioonide põhjus on USA, mis loobus maikuus Iraaniga sõlmitud mitmepoolses tuumaleppes osalemisest. Kuivõrd kolme aasta eest sõlmitud tuumaleppe osa oli Iraanile pandud sanktsioonide tühistamine, siis need nüüd taaskäivitusidki, mis tähendab, et USA otsib võimalusi karistamaks ettevõtteid ja riike, mis jätkavad äri Iraaniga.

Konkreetselt puudutavad sanktsioonid valuutaoste, metallidega kauplemist, autotööstust ja tööstustarkvara müüki. Novembrist kavatseb USA kehtestada sanktsioonid ka Iraani energiasektorile ning keelata finantsasutustel Iraani keskpangaga arveldamise, kirjutab Financial Times.

USA eesmärk ongi saavutada olukord, kus ükski riik ei julgeks Iraanilt naftat osta. "Meie soovime võimalikult ruttu viia võimalikult paljude riikide naftaostud nulli. Me läheneme igale juhtumile ükshaaval, kuid eesmärk on pidurdada Iraani riigi ligipääsu tuludele ja valuutale," ütles kõrge USA ametnik telefonibriifingul, kirjutab Reuters.

Iraani riaal on sanktsioonide hirmu tõttu suve jooksul kaotanud juba poole oma väärtusest ning sellega on kaasnenud märkimisväärne inflatsioon. USA presidendi Donald Trumpi administratsioon on andnud ka mõista, et Iraani president Hassan Rouhani peaks kohtuma Trumpiga, kuid too teatas, et läbirääkimised on mõttetud ajal, kui Iraani inimesi räsivad sanktsioonid.

Euroopa on USA sanktsioonide vastu

Euroopa Liidu ettevõtted USA sanktsioone südamesse ei peaks võtma, sest EL kavatseb neid sanktsioonide eest kaitsta. Saksa, Prantsuse ja Suurbritannia välisministrid ühes ELi kõrge välispoliitika juhi Frederica Mogheriniga mõistsid tuumaleppest loobumise ja sanktsioonid ühiskommunikees hukka. "Iraani tuumaleppe säilimine on rahvusvaheliste kokkulepete ja rahvusvahelise julgeoleku küsimus," kirjutasid nad.

Euroopa Liidu ettevõtteid kaitseb niinimetatud blokeerimisstatuut, mis lubab ettevõtetel USA sanktsioonide järgimisest keelduda. "Kui mõni ettevõte kardab, et Ameerika sanktsioonide tõttu võtab keegi nende vastu ette kohtutee, siis selle vastu saab võidelda Euroopa Liidu seadusandluse järgi. See on äriline otsus ettevõtetel, kas nad jätkavad Iraanis tegutsemist või mitte," vahendas Reuters Suurbritannia Lähis-Ida välisministri Alistair Burti sõnu.

Nafta teeb maailmaturul tiire

USA sanktsioonide edukus sõltubki sellest, kui palju riike jääb uskuma, et Iraanist naftat enam osta ei tohi. Näiteks Indiasse on USA naftaeksport viimasel ajal suurenenud, seda ka osaliselt sel põhjusel, et eeldatavasti kehtestab Hiina omakorda USA naftale tollid. Selles on nähtud märki, et India valmistub ka vähendama naftatarneid Iraanist. Kuid samas on oodata, et USAga kaubavahetuse üle tülitsev Hiina hoopis suurendab äritegevust Iraaniga.

USA tulevaste sanktsioonide mõjul tõusiski Brenti toornafta hind 50 sendi võrra, 74,25 dollarile barrelist, ning WTI futuurid tõusid 29 senti, 69,3 dollarini barrelist. See on mõnevõrra väiksem maikuus toimunud sarnasest hinnatõusust.

Tänavu mais ütles Äripäevale Alexela Groupi juhatuse liige Alan Vaht, et jämedates joontes tähendab 10 dollari võrra tõusev toornafta barrelihind lõpptarbijale 10 lisasenti, mis tuleb bensiiniliitri eest välja käia. Kuidas kommenteerisid Iraani kriisi jõudmist Eestisse teised siinsed ettevõtjad, saab lugeda siit.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt