Iraani kriis jõuab ka Eesti tanklatesse

Jämedates joontes tähendab 10 dollari võrra tõusev toornafta barrelihind lõpptarbijale 10 lisasenti, mis tuleb bensiiniliitri eest välja käia, selgitas Alexela Groupi juhatuse liige Alan Vaht. Ning arvata võib, et Saudi Araabia sihiks on tõsta toornafta hinda praeguselt 70-75 dollarilt vähemalt 10 dollari võrra.

Nädala alguses arvestas Vaht, et naftahinna tõusu järel võiks bensiin tavapäraste marginaalide juures tanklates maksta 1,39 eurot, kolmapäeval tuli Tallinnas välja käia umber 1,35 eurot. Juba 80dollarise barrelihinna ületamisel tõuseks ka bensiinihind 1,4 eurole ning 87 dollari tasemel maksaks bensiin 1,45 eurot ja diislikütuse liiter 1,4 eurot.

„Hindu on alati raske prognoosida ja on tänamatu spekulatsioon mõelda, kas kuu aja pärast maksab barrel toornaftat 100 või 50 dollarit, kuid USA otsus taganeda tuumaleppest Iraaniga oma mõju naftahinnale ikkagi avaldab,“ rääkis Vaht.

Kui bensiinihindade tõus käib lõpuks kõigi tarbijate rahakoti pihta, siis on ka kohti, kus kütusehindade ülespidine trend omandab hoopis kasuliku mõju. Näiteks Eesti Energia on varem teatanud, et teeb ettepaneku teise Enefit280 tehnoloogial töötava põlevkiviõli tehase rajamiseks, kui nafta hind maailmaturul tõuseb 60–65 dollarini barreli eest. Kolmapäeval puutus naftahind ka 77 dollari piiri.

"Olemasolev Enefit280 õlitehas on tänases turusituatsioonis konkurentsivõimeline ja töötab kasumlikult. Seetõttu tegeleme sel aastal võimaliku uue õlitehase ehitamiseks vajalike analüüsidega,“ kommenteeris Eesti Energia juhatuse liikme Margus Vals.

Uue tehase analüüsides võetakse arvesse nii praeguse tehasega saadud kogemusi kui ka teadusasutuste ja projekteerimisettevõtete tõestatud praktikat. „Töötame selle nimel, et uus tehas oleks efektiivsem ning et tehase hinda soodsamaks saada. Ühesõnaga – teeme tööd selleks, et nõukogu saaks 2019. aasta algul otsustada, kas uus õlitehas tuleb või ei tule,“ lisas Vals.

Eesti Energia konkurendid Viru Keemia Grupis lõpuni optimistlikud ei ole. „Pikaajaliselt on naftatoodete hindu prognoosida väga keeruline. Hetkel kõrgele kerkinud spot-hindades on sees palju spekulatiivseid elemente ning üheaastaste tulevikutehingute hinnad püsivad jätkuvalt 10-15% madalamal tasemel,“ rääkis Viru Keemia Grupi juhatuse liige Ahti Asmann.

Ka Viru Keemia Grupi Petroteri õlitehased töötavad täisvõimsusel – esimeses kvartalis 90 protsenti ajast ja märtsis koguni 99 protsenti, märgiti ettevõtte kvartali kokkuvõttes esmaspäeval. „Samas tootmisvõimsuste laiendamise soovidest rääkida pole VKG puhul kohane, kuna meil puudub piisav ligipääs põlevkiviressursile isegi olemasolevate tootmisvõimsuste töö tagamiseks,“ kommenteeris Asmann.

USA teatas kolmapäeval, et katkestab Iraani tuumaleppe ja viib Iraani suhtes sisse uued sanktsioonid, need käivituvad 180 päeva pärast. WTI barrelihind tõusis selle peale 2,3 protsenti, 70,57 dollarini, mis on lähedal esmaspäevasele tipptasemele, millist pole nähtud 2014. aasta lõpust saadik. Brenti barrelihind tõusis 2,5 protsenti, 76,75 dollarile. Naftahinnad tõusid ka Shanghai börsil, sest Hiina on suurim Iraani nafta ostja.

Analüütikute sõnul mõjutas naftahinda ootus, et Iraani naftaeksport lähiajal kindlasti väheneb. "Iraani eksport Aasiasse ja Euroopasse kukub juba sel aastal ning see jätkub 2019. aastal, sest riigid hakkavad Washingtoni sanktsioonide kartuses alternatiive otsima," ütles Trifecta analüütik Sukrit Vijayakar Reutersile.

Millisele tasemele musta kulla hind lõpuks tõuseb, sõltub mitmest faktorist. Esiteks lubas USA jälgida, et riigid lõpetaksid Iraani käest nafta ostmise. Seega on küsimus selles, kas Iraani nafta suurimad tarbijad India ja Hiina jäävad USA nõudmisi uskuma ja otsivad endale alternatiivsed kütusetarnijad või mitte. Ja mitmed analüütikud on märkinud, et vähemalt Hiina puhul seda oodata ei ole.

Teine küsimus on OPECis ja selles, kas ühendusse kuuluvad riigid on nõus praegust tootmiskärbet vähendama. Viimases on oluline kuupäev Vahi sõnul 22. juuli, kui naftatootjad jälle kokku tulevad.

„Hind põhineb ikkagi nõudluse ja pakkumise vahekorral ning praegu jääb mulje, et kütuseturg on võrdlemisi pinges ning koguste eemaldumine turult peaks kütuse hinda tarbijale negatiivses suunas mõjutama. Samas väga kõrgele ei saa OPECi riigid nafta hinnal lasta tõusta, sest siis muutub USA kildanafta jälle konkurentsivõimeliseks ja hakkab just nimelt OPECi turuosa eriti just Aasias väiksemaks tegema,“ rääkis Vaht.

OPECi liikmetest on suurim sõnaõigus jälle Saudi Araabial. Neil on kaks suurt põhjust, miks saada nafta hind 80-100 dollari vahemikku barreli eest. Esiteks soovitakse viia 5 protsenti riiklikust naftafirmast Aramco börsile ja teiseks on kavas suured sotsiaalsed reformid, milleks on samuti raha vaja.

„Iseenesest tegi USA Saudi Araabiale teene, saudide soovitud nafta hind muutus oluliselt võimalikumaks. Lisaks muidugi see, et Saudi Araabia rõõmustab Iraani saatuse pärast, sest nad on vaenlased,“ kommenteeris Vaht, kelle sõnul Iraani kriisi lõpliku mõju nägemiseks tuleb oodata veel mõni kuu.

Kerkival Iraani kriisil on ka ootamatumaid ohvreid. Kohe pärast president Donald Trumpi teadet 2015. aasta tuumaleppest lahkumise kohta teatas Trumpi administratsioon, et USA kavatseb tühistada kõik ekspordilitsentsid, mida lennukitootjad vajavad lennukite müügiks Iraanile - see laieneb kõigile lennukitele, milles kasutatakse USAs valmistatud komponente.

See lööb kõige rohkem Euroopa lennukitootjat Airbus ja USA lennuhiidu Boeing, nimelt on Iraani riiklik lennufirma IranAir sõlminud 38,3 miljardi dollari eest lepinguid 200 reisilennuki ostmiseks, sealhulgas 100 lennukit Euroopa lennukitootjalt Airbus, 80 Boeingult ning 20 lennukit ühelt väiksemalt lennukitootjalt, Prantsuse-Itaalia ühisfirmalt ATR.

Kõige rohkem on kaotada Airbusil, sest nõudlus laiakereliste reisilennukite järgi on olnud madal ning sundinud tootjat ka oma plaane ümber tegema, aga Iraan oli selliseid suuri lennukeid Airbusilt tellinud 53. Tellimuste tühistamine tähendaks hoopi ka Airbusi kõige uuemale suurele lennukile A330neo, mille järgi on nõudlus olnud samuti nõrgavõitu. IranAir olnuks lennukifirma suuruselt teine tellija.