Finantsinspektsioon: trahvid rahapesu eest võiksid ulatuda miljonite eurodeni

Viimasel aastal on korduvalt räägitud, et Eesti pangad on tõrksad mitteresidentidele pangakontot avama ning see takistab nende tegevust Eestis. Reeglina põhjendatakse seda rahapesuhirmuga. Nõmm ütles, et mitteresidendile pangakonto avamine või sulgemine on iga panga enda otsus. Ta selgitas, et reeglina peetakse mitteresidente suurema riskiga grupiks.

Siiski tõdes Nõmm, et osa krediidiasutusi on viimastel aastatel rahapesuriske pangale ning kogu ühiskonnale piisavalt teadvustanud ja kas lõpetanud või oluliselt piiranud distantsilt läbipaistmatu tausta või äriga mitteresidentidele teenuste osutamise, kui riskikontrolli süsteemid ei ole selleks piisavad. „Pangad on endiselt kasumit taotlevad ettevõtted, mistõttu meie hinnangul mitteresidente teenindav pangandusturg peaks konkurentsis ise kujunema, aga arvestades seejuures uut regulatiivset keskkonda,“ tõdes Nõmm.

Reuters vahendas täna uudist, et Taani poliitikud kaaluvad rahapesu tõkestamise seadust muuta plaanitust veelgi karmimaks ning seetõttu viibib ka lubatud seaduseelnõu. Karmistamise põhjuseks on Danske Banki rahapesuskandaal, mille kohaselt voolas panga Eesti filiaalist läbi 7,1 miljardit eurot musta raha. Nii Taani kui ka Eesti on rahapesu asjus algatanud uurimised.