• Jaga lugu:

    Finantsinspektsioon: trahvid rahapesu eest võiksid ulatuda miljonite eurodeni

    Kuigi Eesti rahapesu tõkestamise seadused on viimastel aastatel karmistunud, võiksid trahvid finantskuritegude eest olla veelgi kopsakamad ja ulatuda miljonite eurodeni, leiab Finantsinspektsioon.

    Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm ütles, et viimastel aastatel on Eestis rahapesu takistamisele suurt tähelepanu pööratud ning reegleid karmistatakse veelgi. Ta ütles, et mullu jõustunud rahapesuseadusega tõusis juriidilistele isikutele finantsalaste rikkumiste eest määratava rahatrahvi ülemmäär enam kui kümme korda, 32 000 eurolt 400 000 eurole.
    Nõmme sõnul tervitab finantsinspektsioon muudatust, kuid tegelikult võiksid trahvid olla veelgi suuremad. „Finantsinspektsiooni hinnangul aitaks miljonitesse eurodesse küündivad trahvid paremini saavutada vajalikku heidutust, et tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks,“ lisas Nõmm.
    Käesoleva aasta alguses jõudiski riigikogu menetlusse karistusseadustiku ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis lubab teha teiste seas krediidiasutustele kordades suuremaid trahve.
    Pangakontot on juba praegu raske avada
    Viimasel aastal on korduvalt räägitud, et Eesti pangad on tõrksad mitteresidentidele pangakontot avama ning see takistab nende tegevust Eestis. Reeglina põhjendatakse seda rahapesuhirmuga. Nõmm ütles, et mitteresidendile pangakonto avamine või sulgemine on iga panga enda otsus. Ta selgitas, et reeglina peetakse mitteresidente suurema riskiga grupiks.
    Siiski tõdes Nõmm, et osa krediidiasutusi on viimastel aastatel rahapesuriske pangale ning kogu ühiskonnale piisavalt teadvustanud ja kas lõpetanud või oluliselt piiranud distantsilt läbipaistmatu tausta või äriga mitteresidentidele teenuste osutamise, kui riskikontrolli süsteemid ei ole selleks piisavad. „Pangad on endiselt kasumit taotlevad ettevõtted, mistõttu meie hinnangul mitteresidente teenindav pangandusturg peaks konkurentsis ise kujunema, aga arvestades seejuures uut regulatiivset keskkonda,“ tõdes Nõmm.
    Reuters vahendas täna uudist, et Taani poliitikud kaaluvad rahapesu tõkestamise seadust muuta plaanitust veelgi karmimaks ning seetõttu viibib ka lubatud seaduseelnõu. Karmistamise põhjuseks on Danske Banki rahapesuskandaal, mille kohaselt voolas panga Eesti filiaalist läbi 7,1 miljardit eurot musta raha. Nii Taani kui ka Eesti on rahapesu asjus algatanud uurimised.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olivia Kranich: nullbürokraatiat lubav riik kehtestab uue aruandekohustuse
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Kukkuvad turud veavad ka nafta hindu alla
Naftahinnad on täna langenud enam kui 2protsendi võrra, sest investorid muretsevad Föderaalreservi intressimäärade tõstmise pärast. See mõjus survestavalt ka teistele toorainetele, vahendab Reuters.
Naftahinnad on täna langenud enam kui 2protsendi võrra, sest investorid muretsevad Föderaalreservi intressimäärade tõstmise pärast. See mõjus survestavalt ka teistele toorainetele, vahendab Reuters.
Kuidas me 505 euroga teenisime 14 333 eurot?
Neliteist tuhat kolmsada kolmkümmend kolm eurot genereeritud 505-eurose investeeringuga. Sellise konto puhul on tulu/kulu suhe 28-kordne ehk kui klient investeerib 1 euro, teenib ta tagasi 28 €.
Neliteist tuhat kolmsada kolmkümmend kolm eurot genereeritud 505-eurose investeeringuga. Sellise konto puhul on tulu/kulu suhe 28-kordne ehk kui klient investeerib 1 euro, teenib ta tagasi 28 €.
Enefit Greeni juht: börs ei anna laiskust ja lohakust andeks Aavo Kärmas soovis saada presidendiks
Enefit Greeni juht Aavo Kärmas soovis saada presidendiks. Naljaviluks välja käidud mõtte kohta ütleb ta aastaid hiljem, et "ära iial ütle iial".
Enefit Greeni juht Aavo Kärmas soovis saada presidendiks. Naljaviluks välja käidud mõtte kohta ütleb ta aastaid hiljem, et "ära iial ütle iial".