Barkalaja avas uue erakonna majanduslikke vaateid

Barkalaja sõnul saaks uuest erakonnast kindlasti ettevõtjaid ära kuulav ja nendega arvestav valitsuse liige. Hiiglasliku tselluloositehase kavandajatel aga tekkivalt erakonnalt erikohtlemist loota pole ja Rail Balticule praegusel kujul nad samuti hea pilguga ei vaata.

Eks see ökodigiriik on terviklahendusena kõiki tegevusi hõlmav kontseptsioon, aga kui jääda kitsalt majanduse pinnale, siis on see nimetus ühiseks vihmavarjuks ühelt poolt IT- ja kõrgtehnoloogilistele majandusharudele ja teiselt poolt keskkonnasäästlikule majandustegevusele. See viimane ei pruugi olla väga suure tootlikkusega, kuid tagab siiski kas elustiiliettevõtlusena või mikroettevõtlusena suhteliselt kõrge tööhõive ja inimeste iseendaga hakkama saamise. Lisaks võib öelda seda, et puhas looduskeskkond on muutunud maailmas suhteliselt haruldaseks ja selle pinnal oleks just sellel elamus- või elustiilimajandusel, mis praegu mõne EASi ametniku kõrvus on sõimusõna, päris suuri väljavaateid, kuna haruldased asjad on kallid.

Esimese asjana tuleks pidurit tõmmata meie looduskeskkonna pöördumatule kahjustamisele. Seda tuleks teha kindlasti, et mitte hävitada rohkem, kui on seni tehtud, ja samal ajal tuleks anda rohelist tuld keskkonnasäästlikele lahendustele. Näiteks kui me räägime põlevkivi tootmisest ja meie energiatootmisest, siis tuleks ikkagi korralikult ja tõenduspõhiselt vaadata, kui palju kulub sinna meie puhast joogivett, sellesse hinda.

Tegelikult on päris põnev ala selle high tech’i ja low tech’i kokkupanemisel, et kui toetada, siis juba mitte otsese majandustegevuse kaudu, vaid regulatsiooni kaudu. Näiteks teaduse finantseerimise kaudu või siis start-up’ide innovatiivsete loovlahenduste kaudu. Siis me saame elukvaliteeti hoida kõrgena ka nii, et see ei toimu meie keskkonna arvel. Ühe näitena võib siin tuua Tartu Ülikooli ja Graanul Investi koostöö bioreaktorite arendamise alal. See on juba mitu sammu edasi paralleelselt jooksnud tselluloositehase ideega.

Meie põhimõte on elukeskkonna kvaliteedi kõrgena hoidmine ja majandusliku heaolu tagamine keskkonnasäästlike ja high tech-tehnoloogiate kaudu, mis tähendab ka seda, et me kindlasti eelistame ülikoolide ja ettevõtete koostööd, võrreldes lihtsalt tooraine minema tassimisega.

Ega meil teist varianti ei ole, sest muidu me oleksime oma järglaste suhtes kuritegelikud.

Üks aluspõhimõte, milles me oleme saanud kokkuleppele ja mis tundub kõigi jaoks mõistlik, on see, et seisame inimeste ettevõtlust ergutavate lahenduste poolt. Seda nii üksikisiku tasandil, aga eriti ühistulise ja võrgustikutegevuse vormis - selliste suurte tsentraalsete objektide asemel pigem võrgustikutegevus. Igal juhul on toetamist väärt väike elustiiliettevõtlus, sest see vähendab ju otseselt sotsiaalministeeriumi eelarvekoormust ja töötukassa hõivet. Teisalt on väga mõistlik toetada suure tootlikkuse ja teadusarenduspanusega ettevõtlust. Nagu Raivo Vare on öelnud, oleme me praegu allhankeklaasist lae all, mille on vanad tööstusriigid tekitanud. Pigem võiks oma tähelepanu suunata sinna, kus nad veel ei oska või ei viitsi. Keskkonnasäästlikud tehnoloogiad on kindlasti üks valdkond lisaks IT-ettevõtlusele.

Kui me räägime maksudest, siis nii detailseks me ei ole veel läinud, sest aega on läinud liiga vähe mööda. Mina isiklikult pooldan mikroettevõtluse puhul käibemaksu vähendamist ning IT- ja kõrgtehnoloogia valdkonna ettevõtete puhul nimetatud tööjõumaksu lage, alates mingist hetkest ei ole enam see mõistlik, sest seab ettevõtted ebasoodsamasse olukorda.

Astmeline tulumaks on kolmanda järgu küsimus. Pigem tuleks maksupoliitikat sättida selles vaates, et mida see ergutab ja mida pärsib. Näiteks tööjõumaksude lae seadmine kindlasti ergutab kõrgtehnoloogilisi ja suure innovatsiooniastmega ettevõtteid. See ongi meie eesmärk, mitte lihtsalt riigikassat täita ja eelarve auke lappida. Riik peakski sekkuma vähem inimeste ja ettevõtete asjadesse, aga ta saab regulatsioonidega suunata mingite majandustegevuste eelistamist. See on minu seisukoht, võib-olla tuleb meile juurde ka suurtööstuste esindajaid, eks me siis vaidleme.

Kindlasti saab ta ärakuulava ja kaasamõtleva partneri valitsuses ja ma ei pea silmas nüüd neid ettevõtteid, kes erakondi rahastavad ja saavad siis telefoniõiguse või eelisjärjekorra, vaid kõigile ja ühetaoliselt. Samas on küsimus selles, mis ettevõtlusega tegemist on. Praeguse seisuga tundub, et tselluloositehase esindajad meie poolt erikohtlemisele loota ei saaks. Samuti pole suured ja üledimensioneeritud infra- ja tööstusobjektid, näiteks Rail Baltic tema praegusel kujul, meie jaoks positiivne agenda. Aga maapiirkondades esmase tooraine, milleks taime- ja loomakasvatus on, väärindamise teostuste üle võiks jällegi arutada. Oluline on see, et poliitikud ja ametnikud ei teeks otsuseid iseseisvalt, vaid ka päriselt kaasaks asjasse puutuvaid ettevõtjaid ja inimesi. Siiamaani ma näen seda lünka, sest pealtnäha nagu kaasatakse, sest eurodirektiiv nõuab, aga tabelis on pärast kirjas, et ei saanud arvesse võtta. Selle asja jätaks ära.

Kõigepealt ei ole me kamp. Me oleme erinevaid võrgustikke esindavad inimesed, kes on praegu kogunenud ühte ringi. Seal on meil väikeettevõtluse esindajaid ja aktiivselt käime praegu kõnelemas ka IT-sektori inimestega. See on meie nägemuses see koht, kus on ka võimalik ekspordi arengu hüpe ja seda tuleks märksa selgemini toetada kui näiteks metsa väljavedu Eestist.

Lõplik selgus, kas erakond luuakse või mitte, peab saabuma hiljemalt oktoobri lõpus. Sellest tulenevalt MTÜ loomine, mille juurde koondada inimesed, kes tahavad aktiivselt poliitikaga tegeleda, peaks toimuma lähipäevadel. Need inimesed, kes ei taha aktiivselt poliitikas kaasa lüüa, aitavad Parema Ilma kaudu teha sisuarendust. Meil ongi praegu loomisel teematoimkonnad, kes valmistavad ette programmi, nii et see saaks terviklik. Erakonna platvormi loojad vaatavad peale, kui ei saa millestki aru, siis küsivad üle, ja kui kõik sobib, siis võetakse vastu. Parem Ilm mittepoliitilise ühendusena jääb alles ja tulevikus loodetavasti teenindab ka teisi erakondi, sest eesmärk on tuua uut poliitkultuuri sisse, kus poliitiline eliit võtab ikkagi kuulda erinevate ekspertteadmiste tulemusi.

Juba aasta alguses oli plaan Vabaerakonna ja roheliste erakonna lähendamine ja miks mitte liitmine, see oleks ju mõistlik, aga erinevatel põhjustel ei ole see plaan õnnestunud, sellepärast tulebki teha omaette platvorm. Eesti 200ga oleme olnud kontaktis, seal on väga palju kokkulangevusi, näiteks haridus- ja teaduspoliitika alal, aga majandusküsimustes oleme väga erinevatel seisukohtadel. Suuremad erakonnad aga pole vist pidanud meid väärikaks, et meiega kõnelda, eks nad vaatavad, kas meist üldse tuleb erakond.