Äripäev • 31. august 2018
Jaga lugu:

Jätkub võimetekohane majanduskasv

Foto: PantherMedia/Scanpix

Teises kvartalis jätkus viimaste aastate trend: tarbimiskulutused kasvasid sissetulekutest aeglasemalt ja ettevõtete investeeringud olid tagasihoidlikud.

Väliskeskkond oli endiselt tugev ja toetas ekspordi kasvu, kommenteeris rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben.

Majanduskonjunktuur on Eesti jaoks tema sõnul endiselt soodne - ELis majandusolud paranevad, teiste hulgas Saksamaal, Leedus ja Soomes. Lätis ja Rootsis on meeleolud stabiilsed, kuid Eestis jäi konjunktuuri tipp aastavahetuse juurde. Viimasel poolel aastal on kindlustunne paranenud vaid ehituses, seevastu teeninduses, tööstuses ja kaubanduses on see veidi nõrgenenud. Tarbijate meeleolu ei ole siiski langenud.

Eratarbimise kasv oli sarnaselt esimese kvartaliga suhteliselt kiire (4%), kuid arvestades netosissetulekute veelgi kiiremat kasvu tänu tulumaksureformile, jätkus tarbimise osakaalu vähenemine kogutoodangus. Ühtlasi on eratarbimise osakaal majanduses langenud kõigi aegade madalaimale tasemele. See viitab Abeni sõnul tarbijate jätkuvalt suurele ettevaatlikkusele, mis on tingitud nii kriisi mälestustest kui kiirest sissetulekute kasvust. See parandab võimaliku tulevase kriisiga toimetuleku võimalusi.

Ettevõtlussektori investeeringute langus esimeses ja teises kvartalis on ilmselt samuti osaliselt seotud kriisi mälestustega ning ahvatlevate investeerimisvõimaluste nappusega. Samas võib languse põhjuseks tuua ka eelmise aasta esimeses pooles tehtud ühekordseid suuri kapitalimahutusi puidutööstuses ja transpordisektoris. Investeeringud eluasemesse kasvasid jõuliselt ja lisaks isiklike elamistingimuste parandamise soovile võib selle taga olla ka vabade vahendite paigutamine varadesse, kus võib pikas perspektiivis oodata stabiilset hinnatõusu. Erinevalt kriisieelsest ajast on uute väljastatud eluasemelaenude maht uute korterite ostuga võrreldes väga tagasihoidlik, mistõttu kinnisvaraga seotud riskid peaksid olema mõõdukad.

Aben nendib, et üldiselt oli Eesti majanduse areng teises kvartalis küllaltki tasakaaluline: palgatulu osakaal SKPs ei kasvanud, hinnatõus oli mõõdukas ja ekspordi kasv vaatamata kaubanduspiirangute kasvule tugev. Kiire kasv ehituses jätkus ja ehituse osakaal lisandväärtuses suurenes, mida toetas nii hoogne elamuehitus kui valitsussektori tellimused. Tugeva nõudlusega kaasnev hinnatõus peab nõudluse ja pakkumise tasakaalustamiseks suunama sellele tegevusalale täiendavaid ressursse.

Eesti eksport on viimase kümne aasta jooksul stabiilselt ületanud importi, mistõttu ei ole Abeni sõnul vaja, erinevalt eelmisest buumist, esialgu karta meie välise konkurentsivõime halvenemist.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt