Jätkub võimetekohane majanduskasv

Ettevõtlussektori investeeringute langus esimeses ja teises kvartalis on ilmselt samuti osaliselt seotud kriisi mälestustega ning ahvatlevate investeerimisvõimaluste nappusega. Samas võib languse põhjuseks tuua ka eelmise aasta esimeses pooles tehtud ühekordseid suuri kapitalimahutusi puidutööstuses ja transpordisektoris. Investeeringud eluasemesse kasvasid jõuliselt ja lisaks isiklike elamistingimuste parandamise soovile võib selle taga olla ka vabade vahendite paigutamine varadesse, kus võib pikas perspektiivis oodata stabiilset hinnatõusu. Erinevalt kriisieelsest ajast on uute väljastatud eluasemelaenude maht uute korterite ostuga võrreldes väga tagasihoidlik, mistõttu kinnisvaraga seotud riskid peaksid olema mõõdukad.

Aben nendib, et üldiselt oli Eesti majanduse areng teises kvartalis küllaltki tasakaaluline: palgatulu osakaal SKPs ei kasvanud, hinnatõus oli mõõdukas ja ekspordi kasv vaatamata kaubanduspiirangute kasvule tugev. Kiire kasv ehituses jätkus ja ehituse osakaal lisandväärtuses suurenes, mida toetas nii hoogne elamuehitus kui valitsussektori tellimused. Tugeva nõudlusega kaasnev hinnatõus peab nõudluse ja pakkumise tasakaalustamiseks suunama sellele tegevusalale täiendavaid ressursse.

Eesti eksport on viimase kümne aasta jooksul stabiilselt ületanud importi, mistõttu ei ole Abeni sõnul vaja, erinevalt eelmisest buumist, esialgu karta meie välise konkurentsivõime halvenemist.