Priit Pokk • 4. september 2018
Jaga lugu:

Enne eesmärk, siis alles maks

Maarika Liivamägi sõnas, et enne kui mõelda turismimaksu peale, peaks olema selge, mille jaoks on see vajalik
Maarika Liivamägi sõnas, et enne kui mõelda turismimaksu peale, peaks olema selge, mille jaoks on see vajalik  Foto: Marko Mumm

Kui Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart on öelnud, et turismimaks võiks toetada rahvusvaheliste ürituste korraldamist, siis hotellide ja restoranide liidu tegevjuhi Maarika Liivamägi sõnul peab eesmärk olema täpsemalt paigas.

"Sel juhul tuleks konkreetselt väljendada, mis siis muutub turistidel paremaks – mis probleemi me lahendame," lausus Liivamägi.

Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart tõi turismimaksust rääkides välja, et see lubaks linnal rohkem rahvusvahelistele üritustele kätt külge panna. „Kui praegu toetab Tallinn rahvusvahelisi üritusi, kultuuri ja spordiüritusi umbes miljoni euroga ning kui me paneme sinna juurde veel 500 000 ning tänu sellele toimub Tallinnas veel kümme suurt rahvusvahelist üritust, siis see ei ole vähe. Sellest saab turismisektor tulu palju rohkem kui omavalitsus,“ rääkis Kõlvart Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Eesmärk võib ununeda

Liivamägi tõi eesmärgipõhisuse näite Leedust Kaunasest, kus 2016. aasta algusest alates kehtestati nii-öelda padjamaks konkreetsel põhjusel. Nimelt läks 2017. aasta juuli keskel lennuraja remondi tõttu kuuks ajaks suures osas kinni Vilniuse lennujaam ning seega suunati kolmveerand lendudest ümber, neist suur osa Kaunasesse. Kaunase lennujaam vajas aga selleks täiendavat ajutist infrastruktuuri.

„Nüüd ütlevad Leedu kolleegid, et algus oli väga huvitav ja väga eesmärgipõhine. Samas selgelt ei tõdenud nad kohe alguses, et sellise maksu kehtestamisega tekivad ka kulud. Keegi peab ju selle raha kokku korjama, keegi peab seda raha administreerima. Ja mida kaugemale sellest konkreetsest eesmärgist – ehk siis, kui lennujaama teema sai kaetud –, siis seda raskem oli leida uusi sihtotstarbelisi projekte, kus oli väga selge liin turismivaldkonna ja kogutud maksu vahel,“ rääkis Liivamägi. Tema sõnul jääb ikkagi üles kartus, et see summa kaob suurde potti ära ning halduskulud söövad osa tulust ära.

Teemapüstitus kui eesmärk

Mihhail Kõlvart selgitas, et tema esmane eesmärk oligi algatada diskussioon, ning tõdes, et praegu polegi üldse omavalitsustel voli maksu kehtestada.

Kohalikel omavalitsustel on praeguse seisuga õigus kehtestada reklaami-, teede ja tänavate sulgemise, mootorsõidu-, loomapidamis- ja lõbustusmaksu ning parkimistasu, kuid mitte turismimaksu. See eeldaks riigikogu tahet seadust muuta.

Kõlvart on välja pakkunud, et näiteks võiksid turistid iga veedetud öö kohta maksta 1 euro ehk suurusjärgus koguks Tallinnselle pealt 2,8 miljonit eurot, kuid nentis, et see on vaid üks näide. Ta lisas, et kogutav summa võiks jaguneda kolmeks. „Puusalt tulistades võiksid olla need proportsioonid summa jagamisel umbes 50% taristu arendamiseks, 25–30% Tallinna promomiseks ja ülejäänud summa rahvusvaheliste ürituste toetamiseks.“

Suund konverentsiturismi poole

Liivamägi ütles, et ürituste ning eriti konverentsimajanduse suund on tõesti üks tuleviku märksõna, kuhupoole tuleks rohkem liikuda. „Pole ju saladus, et me ju ka otsime uusi kliendisegmente, kes oleksid kauem Eestis, kulutaksid rohkem, kasutaksid rohkem lisateenuseid transpordi-toitlustuse näol,“ sõnas Liivamägi. „Tõepoolest võiks konverentsiturist olla see, keda fokuseeritult jahtida.“

Konverentsiturism aitaks ka kaasa sellele, et sektor ei sõltuks niivõrd palju suvest. „See periood, mis ajal turistid siin käivad, on ikkagi väga hooajaline. Näiteks kui Soomes hakkab kool augusti teisel nädalal, siis sellel on väga suur mõju meie spaadele Pärnus ja Haapsalus.“ Nii on statistikaameti möödunud aasta andmete põhjal välisturistide ööbimiste arv juulis ligi kolm korda suurem kui jaanuaris või veebruaris. Sügiskuudel ööbivad välisturistid ligi 40% vähem meie majutusasutustes kui suvekuudel (1,55 miljonit vs. 950 000 välisturisti).

Vaadata läbi turisti silmade

Probleemkohti jagub Liivamäe sõnul veelgi. Näiteks see, kas kõiki turu osapooli koheldakse võrdselt. „Tuleb ka siis nii-öelda lauale panna uus majandusnähtus – jagamismajandus. Kui tegutsetakse ühes majandusvaldkonnas, siis reeglid ja nõudmised võiksid olla sarnased. Ehk kuidas tagatakse ka näiteks külaliskorterite puhul sellesama turismimaksu kogumine, sest ka need külalised, kes nendes majutusasutustes viibivad, tarbivad ju üldist infrastruktuuri.“

Liivamäe sõnul tasuks samuti mõelda sellele, kuidas turistid jõuaksid Tallinnast kaugemale. Möödunud aastal moodustas välisturistide Tallinnas veedetud ööde arv 65% kõikidest Eestis viibitud ööbimiste arvust. Seda mõjutab ka reisiteenuste kasutajamugavus turistile.

„Näiteks on meile kui siin elavatele inimestele viidamajandus väga lihtne ning arusaadav, kuna me tallame neid teid hommikust õhtuni. Samas tuleks vaadata rohkem selle pilgu läbi, et kui siia tuleb inimene, kes pole kunagi siin olnud, kui lihtne on tal siin ringi käia,“ sõnas ta. „Kui ma veedan siin poolteist või kaks päeva ning siht ei ole konkreetne, siis kui lihtne on tegelikult Tallinna lennujaamast iseseisvalt osta bussipilet Tartusse,“ tõi Liivamägi näite.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt