Asjaga seotud isikud ütlesid ajalehele, et uurijad vaatavad läbi aastatel 2007–2015 tehtud tehingud, mida oleks pidanud rahapesu vastaste meetmete abil kontrollima. Suur osa sellest kogusummast on seotud Venemaa ja endistest Nõukogude Liidu riikidest pärit ettevõtetega.

Varasemalt on Financial Times kirjutanud, et nende ülekannete tipphetkel tehti ainuüksi 2013. aastal ülekandeid 30 miljardi dollari väärtuses.

Panga uurijad ei ole veel kindlad, kas kõik see 150 miljardit dollarit on must raha. Kuid selline summa viitab, et 8 miljardit dollarit, millest siiani on juttu olnud, võib kasvada oluliselt suuremaks.

Võrdluseks: Eesti kõigi hoiuste summa on kõigest 17 miljardit eurot, märgib leht. Isegi Venemaa kohta on see summa üüratu ja võrdub sealsete ettevõtete kogukasumiga ühes aastas.

Danske panga juht Ole Andersen palus lehele antud kommentaaris mitte teha järeldusi poolikute andmete põhjal, kuid möönis, et Eesti filiaaliga seotud tehingute maht on oluliselt suurem kui varem eeldati.

Uurimise käiguga tuttavad inimesed ütlesid Wall Street Journalile, et tavaliselt tulid üle maailma registreeritud varifirmade Danske Eesti kontodele Venemaalt summad, mis jaotati eri kontode vahel ning kanti seejärel edasi välismaale Türki, Hong Kongi, Lätti, Suurbritanniasse ja mujale.

Praegu on Danske tegevus kriminaaluurimise all nii Taanis kui ka Eestis. Taani finantsjärelevalve hoiatas panka maikuus rahapesu vastaste meetmete puuduliku kasutamise eest ning käskis neil kõrvale omakapitali tugevdada 800 miljoni euro võrra.

Tallinnas finantsnõustamisega tegeleva Cicero Capitali juht James Oates ütles lehele, et tema hinnangul oli nii suurte summade liigutamine ilma tähelepanu äratamata võimalik tänu mitmele vajakajäämisele Euroopa rahapesu järelevalves.

Esiteks ei olnud Danske Eesti filiaal ei Euroopa Keskpanga järelevalve all, teiseks ei allunud see filiaalina ka Eesti finantsinspektsioonile. Samal ajal oli Danske emapanga jaoks tegemist "vägagi iseseisva üksusega, mis kasutas rahapesu-vastaste meetmetena omi süsteeme ja protseduure."

Aga ka Danske juhatus ei olnud kuigi varmas oma filiaali korrale kutsuma ning ignoreeris korrespondentpankade ja vilepuhujate kaebuseid. Eesti finantsinspektsioon juhtis sealjuures Taani finantsjärelevalve asutuste tähelepanu toimuvale juba 2012. aastal ning koostas neile 2014. aastal ka enam kui 200leheküljelise memo. Danske hakkas SRÜ-riikide klientidega tegelemist vähendama alles pärast seda, kui korrespondentpangad ei soovinud enam nendega tehinguid teha.

Bloomberg kirjutab, et selleks pangaks oli Deutsche Bank, mis alates 2014. aastast hakkas tagasi lükkama üksikuid ülekandeid ning 2015. aastal loobus üldse dollarimaksete tegemisest. Alles seejärel hakkasid pangas välisklientidega tehtavad tehingud 2013. aasta 30 miljardi euro tasemelt langema.

Deutche Bank ise sai möödunud aastal 700 miljonit dollarit trahvi selle eest, et nende kaudu pääses Venemaalt välismaale vähemalt 10 miljardit dollarit.