Rootsi sisepoliitikat ootab ees pingeline aeg

10. september 2018, 16:00
Rootsi ajalehtede esikaaned täna hommikul. Keskne teema oli mõistagi valimised, mida peetakse Rootsi poliitika viimaste aastate ettearvamatumaks ja põnevamaks.
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180910/NEWS/180919947/AR/0/AR-180919947.jpg
Ainult tellijale

Pühapäeval toimunud Rootsi üldvalimistelt väljus võitjana küll võimul olev koalitsioon, ent tulemus oli tagasihoidlikum kui eales varem.

Võimukoalitsioon ehk vasaktsentristid (sotsiaaldemokraadid, rohelised ja vasakpartei) said 40,6% häältest ja paremtsentristid 40,2% häältest. Nimetatud saavad vastavalt 144 ja 143 kohta Rikstagis. Paremäärmuslike ja valimiste mustaks hobuseks peetud Rootsidemokraatide saagiks jäi 17,6% ja 62 kohta.

Elliott Wave International's Global Market Perspective’i uuringute juht Murray Gunn ütles Forbesile antud kommentaaris, et tegelikult ei tasu Rootsi valimistulemuste üle üldse imestada. „Tõde on, et kaldumine poliitiliste ekstreemsuste poole näitab, et rahulolematus on kestnud juba aastaid,“ ütles Gunn.

Umea Ülikooli sotsiaalteadlane Magnus Blomgren ütles Reutersile, et traditsioonilised parteid ei ole suutnud rahva rahulolematusele vastata. “Rahulolematus ei tulene tingimata töötusest või majanduse seisust, vaid sellest, et parteidesse ollakse lootus kaotanud,” jätkas Blomgren.

Mis saab edasi?

BBC kirjutab, et Rootsis saavad olema pikad ja valulikud koalitsiooniläbirääkimised, mis kestavad nädalaid. Võimalik, et püütakse veel keegi kampa saada, ent tõenäoliselt saab Rootsi endale taas vähemusvalitsuse, vahendab The Guardian. Ka praegune Stefan Löfveni veetav valitsus on vähemusvalitsus.

Löfven on juba öelnud, et ilmselt võib Rootsis läbi saada nii-öelda blokikoalitsioonide aeg. Ta lisas oma kõnes, et Rootsidemokraadid ei aita iial oma tegevusega ühiskonna arengule kaasa. Löfveni meelest on erakondadel nüüd „moraalne kohustus“ valitsus moodustada.

Samas võib kahelda, kas keegi parempoolsetest on nõus vasaktsentristidega kampa lööma. Paremtsentristid on öelnud, et ei taha luua valitsust, mis peab oma tegemistes lootma Rootsidemokraatide toetusele. Ja viimaseid silmas pidades – kõik Rootsi erakonnad on öelnud, et nemad Rootsidemokraatidega koostööd tegema ei hakka.

Majandusele mõju väike

Analüütikud usuvad, et valimistulemused riigi majandusele suurt mõju ei avada, kuna Rootsi majandus on tugev. Siiski võib Rootsi kroon näidata mõningast nõrgenemist, ent seda vaid lühikeses plaanis.

Rootsi moderaatide endine majandusminister Anders Borg ütles Bloombergile, et valimistulemused mõjuvad erakondadele kergendavalt ning Rootsi majandus saab jätkuda nii-öelda autopiloodil.

Rootsi kroon valimistulemustele eriti ei reageerinud, tõustes euro suhtes 0,3%. Ilmselt veel olulisem on aga see, et niinimetatud Swexit ehk häääletus Euroopa Liidust lahkumiseks, mida Rootsidemokraadid väga soovivad, on päevakavast maas, sest populistid ei saanud piisavalt palju hääli.

SEBi analüütik Robert Bergqwist ütles, et ilmselt saab nüüd Rootsi keskpank Riksbank hakata tõstma ka intressimäärasid.

Ajaloo ettearvamatumad valimised

Ajakirjandus kipub arvama, et möödunud üldvalimised olid Rootsis ühed põnevamad ja ka paljutähenduslikumad. Kardeti, et paremäärmuslik erakond Rootsidemokraadid võib teha tõepoolest hea tulemuse.

Rootsidemokraadid seadsid on oma valimiskampaania keskmesse migratsiooni ning pagulaste küsimuse. Alates 2000. aastast on Rootsidemokraatide poolehoid Rootsi valijaskonnas suisa kahekordistunud, ent olnud siiski väga kõikuv.

Seekord kardeti aga head tulemust, sest Rootsi ühiskond näib olevat polariseerunud. 2015. aastal leidis Rootsis oma uue kodu 163 000 asüüliotsijat, mis oli per capita kõrgeim näitaja Euroopas. See on paljudes rootslastes vastumeelsust tekitanud, kuna kinnisvarasektor, tervishoid ning üldine heaolu on immigrantide suure sissevoolu tõttu sattunud surve alla, kirjutab BBC.

Paljud rootslased on mures ka üldise turvatunde pärast – Rootsidemokraadid on korduvalt öelnud, et tulistamised tänavatel on olnud seotud immigrantidega. Tegelikult nende kahe vahel korrelatsiooni leitud pole.

Liiatigi räägivad Rootsidemokraadid ka Swexitist ehk referendumist, kus rootslased saavad otsustada, kas lahkuda Euroopa Liidust või ei.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. September 2018, 17:10

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing