Saastekvoodid tõmbavad ligi spekulante

Heitmekvootide hinnad on aasta algusest püstloodis tõusnud, kuid nüüd tuli vastu järsk hinnalangus, vahendab S&P Global Platts. Esmaspäeval 10 aasta kõrgeimale, 25,8 euro tasemele tõusnud hind nägi järgneva kolme päeva jooksul kiiret langust, neljapäeval kukkus hind 10 protsenti, 22,95 euroni CO2 tonnist.

Kvoote peavad tootmiseks soetama tööstus- ja energiaettevõtted.

Üks hinnalanguse võimalikke põhjuseid on see, et maaklerid võtavad kasumeid välja. Septembri alguse hinnatõus võis olla seotud rohkem börsi dünaamika kui nõudluse ja pakkumisega, märgib S&P Global.

Nimelt võisid hinnad tõusta nii kõrgele, et futuuridele ostuoptsioonide pakkujatel tekkis vajadus riskide vähendamiseks soetada endale futuure juurde. See aga andis hinnatõusule veelgi hoogu juurde.

Kolmapäeval hoiatas S&P Global Platts Analytics, et tegelikult võib heitmekvootide hinda oodata ees kerge korrektsioon, seoses võimalike soojade ilmadega talvel ning arvatust suurema tuuleenergia tootmisega. Kuid laias laastus võiks tugevat nõudlust oodata ka kogu järgmise aasta, lisasid analüütikud.

Kiire hinnatõus ühes selle nädala langusega võiks aga märku anda hoopis spekulatiivsete maaklerite tegevuse aktiveerumisest, keda meelitab ligi nii heitmekvootide ülespoole suuna võtnud hind kui ka Euroopa Liidu pingutused järgnevatel aastatel seda hinda veelgi toetada kvootide ajutise vähendamisega.

Reedel positsioonid küll osaliselt taastusid ja tõusid 20,5 eurole, kirjutab Montel News. Müüdud maht on olnud väga tugev ja ainuüksi neljapäevase müügihooga vahetas omanikku 54 miljonit CO2 ühikut, mis on viimase viie aasta suurim tulemus.

Monteliga kõnelenud kauplejad ütlesid, et neljapäeva võiks iseloomustada rohkem müügipaanika ja positsioonide likvideerimise kui kasumi võtmisega. Samuti on kahtlustatud Nasdaqi energiabörsi kõikuma löönud kauplemise kõrvalmõjusid.

Ka on Saksamaal olnud võrdlemisi tuulevaikne suvi, nii et fossiilkütustel töötavatel elektrijaamadel on olnud tavapärasest rohkem tööd, aga sügisega võiks tuuleparkide tootmine jälle tõusta.

Wattsighti analüütik Espen Andreassen prognoosis Montelile, et 21 euro hind heitmekvootide eest on selja taga ning ülipikas perspektiivis jäävad need 19 euro tasemele. „Faktoreid on mõistagi palju ja turule sisenevate spekulatiivsete maaklerite osa ei oska praegu hinnata, kuid see on meie parim pakkumine,“ ütles Andreassen.

Samas on näiteks UBS olnud märkimisväärselt optimistlikumad ja hoiatanud, et ületulevaks aastaks võib hind tõusta isegi üle 30 euro, kui varukvoote hoidvad tootjad ei soovi oma üleliigseid kvoote maha müüa.

Praegu on elektri hind Põhjamaade hüdroelektritootjate madalseisu tõttu kõrge, kuid tõusnud kvoodihinnad viivad ka suurema osa Eesti Energia käibest otse riigikassasse.

Näiteks teise kvartali aruandes kirjutas Eesti Energia, et elektri hind kasvas võrreldes eelmise aasta sama ajaga 11,3 euro võrra megavatt-tunni eest, aga CO2 ja põlevkivi kulu hinnakomponendi muutuse kombineeritud mõju oli -11,2 eurot megavatt-tunni eest.

Aasta algusest on Eesti riik müünud pealt 6 miljoni ühiku eest kvoote, mille eest on laekunud peaaegu 80 miljonit eurot, keskmine ühiku hind on olnud ligikaudu 13 eurot tonni kohta, öeldi keskkonnaministeeriumist. Tänavu on müüa veel 3 miljonit ühikut.

Rahandusministeeriumi majandusprognoosis märgitakse samuti, et võrreldes kevadega on kaupade müügist laekuvaid tulusid 4 miljoni euro võrra üles hinnatud. „2019. aastal kasvab laekumine 8,8% võrra peamiselt tänu CO2 kvooditulu tõusule,“ märgitakse prognoosis, milles tõdetakse, et hiljem, järgnevatel aastatel hakkavad laekumised CO2 kvoodimahtude tõttu vähenema.

Heitmekvootide süsteemi eesmärgiks on vähendada kasvuhoonegaasi õhkupaiskamist üle Euroopa, suunata energiatootjaid kasutama vähem saastavaid toormeid ning investeerima uutesse tootmistehnoloogiatesse.

2019. aasta jaanuaris on kavas käivitada heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreserv (market stability reserve), mis võimaldaks lahendada viimastel aastatel tekkinud saastekvootide ülejäägi probleemi, reguleerides automaatselt enampakkumisel müüki pandavate kvootide pakkumist. Ekspertide hinnangul peaks süsinikutonni hind olema 40-50 euro ringis, et ajendada üleminekut fossiilkütustelt süsinikuvabadele energiaallikatele.

Pool kvoodimüügi tulust läheb riigieelarvesse, ülejäänu kliima- ja keskkonnaprojektidesse.