Danske juhid teadsid võimalikust rahapesust arvatust varem
Danske panga skandaali keskmes olnud pangaametnikud teadsid Eesti üksuse probleemidest enne kui varem arvati, selgub Wall Street Journali ajakirjanike poolt nähtud kirjavahetusest.
See on kõige hiljutisem märk, et Danske panga töötajad teadsid rahapesust kaks aastat enne seda, kui küsitavaid kontosid hakati väga kasumlikus Eesti üksuses sulgema.
Taani suurima pank Danske on nüüd ka USA ametivõimude uurimise all, kes tahavad teada, miks Eesti üksusest käis aastatel 2007-2015 läbi 150 miljardi dollari mahus ülekandeid välisriikidest, peamiselt Venemaalt. Taani poliitikud ning kukkuv aktsiahind on panga juhid surve alla pannud – tahetakse teada, kui palju nad kahtlastest tehingutest teadsid. Panga siseuurimise tulemused avalikustab Danske kolmapäeval.
Danske pressiesindaja pole olukorda kommenteerinud.
2013. aasta aprillis saatis Danske panga rahapesu vastase võitluse juht oma Eesti kolleegidele e-maili, kus küsis klientide kontode kohta, mis olid pandud Venemaa keskpanga musta nimekirja. Venemaa Keskpangal on andmebaas indiviididest ja ettevõtetest, keda kahtlustatakse õigusrikkumistest ning infot jagatakse ka välismaale.
E-mail Venemaa musta nimekirjaga viitab sellele, et Danske panga juhtivtöötajad võisid probleemidest olla teadlikud juba 2013. aasta esimeses pooles. Juulis tehtud avalduses teatas Danske, et Eesti üksuse probleemidest saadi teada 2013. aasta detsembris.
Danske on Taani suurim pank ning seal on rohkem kui kolmandik taanlaste hoiustest. Eesti üksus on olnud Danske jaoks väga kasumlik – 2012. aastal teeniti 63 miljonit eurot puhaskasumit. Samal aastal teenis pank kokku 636 miljonit eurot kasumit.