"Absurdsed on raporti järeldused, nagu võiks panga tegevjuhi ja juhtkonna vastutusest vabastada, seda saavad otsustada ikkagi ainult õiguskaitseasutused," räägib Browder, kes kahtlustab Dansket selles, et just taanlaste Eesti filiaali kaudu pääses välismaale pakku mitusada miljonit Browderi Hermitage'i fondist varastatud dollarit.

Browderi sõnul kahtlust ei jää: panga Eesti filiaalis toimusid kuriteod, millest panga juhtkond kas teadis või oleks pidanud teadma.

Raporti põhiliseks väärtuseks peab Browder uute asjaolude ilmnemist kõigi nende kordade kohta, kui panka hoiatati rahapesu eest. "Need uued faktid annavad kindlalt mõista, et panga juhtkonda on 2007. aastast saadik korduvalt teavitatud Eesti filiaali osalemisest rahapesus, ometigi lasti ebaseaduslikul rahavool 8 aasta jooksul jätkuda, selle kogusumma — 234 miljardit dollarit— on lausa rabav," rääkis Browder.

Kolmapäeval avalikustatud raportis möönsid siseauditi koostajad tõepoolest, et mitteresidentidest klientide miljonitel ülekannetel lasti jätkuda hoolimata Eesti finantsinspektsiooni ja Vene keskpanga hoiatustest, et panga kontroll tehingute üle on parimal juhul puudulik.

Uuringu vähese sõltumatuse tõttu on investorid plaaninud algatada täiesti uue uurimise.

Investeerimisfondi Hermitage Capital Managementi omanik Bill Browder on pikalt ajanud jälgi, kuhu kadus fondist maksupettuse teel hangitud 230 miljonit dollarit. Juuli lõpus tegi Browder Eesti prokuratuurile kuriteoteate, mille peale alustati kriminaalmenetlust Danskes toimunud võimaliku rahapesu kohta.

Seda kummalisem on see, et Danske siseauditis on Hermitage’i juhtumit märgitud vaid möödaminnes. "Ma ei tea, miks otsutati Hermitage’i juhtumit seal pisendada, aga avalikustatud faktide vähesus oli märgatav," ütles Browder.

Nimelt oli auditi raportis loetletud, mitu klienti ja kontot olid seotud näiteks ajakirjanduses avalikustatud niinimetatud Aseri ja Vene rahapesu skandaalidega. Hermitage’i kaasuse kohta seevastu oli kirjas vaid see, et fond on sellise kahtlustusega lagedale tulnud ja kuriteokahtlustuse esitanud Prantsusmaal, Taanis ja Eestis.

Raporti tulemusel tehti teade 42 endise töötaja kohta Eesti finantsinspektsioonile ning kaheksa inimese nimi edastati politseile. Prokuratuur on praeguseks kahtlustuse saanud isikute toimikud liitnud Browderi kuriteoteate põhjal alustatud uurimisega. Ainus asi, mis selle juures Browderile jääb arusaamatuks, on see, miks kõigi 42 töötaja kohta ei tehtud politseile teadet.

Eesti prokuratuuriga toimunud teabevahetust ja käimasolevat uurimist Browder lähemalt selgitada ei saanud, kuid ta märkis, et talle teadmata põhjusel ei ole Taani ametivõimud siiani tema kaebustele ametlikult vastanud, kuigi Browder saatis oma teate neile samal ajal Eestile saadetud teatega, see tähendab juuli lõpus.