200 miljardit kahtlasevõitu eurot

Danske tegevjuht Thomas Borgen astus tagasi.  Foto: Liselotte Sabroe / Ritzau Scanpix / Reuters
Kristjan Pruul • 19. september 2018 • 5 min
Jaga lugu:

Just sellises koguses pooltundmatu päritoluga raha lendas läbi Danske Eesti filiaali 15 000 kliendi kontolt, selgus siseauditist, mis pani panga aktsia hinna kukkuma ja tegevjuhi lahkumisavaldust kirjutama, aga mille eest vastutust keeldus panga juhtkond ometi võtmast.

"Kui palju sellest 10 miljonist mitteresidentide tehtud ülekandest võis olla kahtlane? Me ei tea, sest ülekanne-ülekanne haaval ei ole neid veel läbi käidud, kuid väga suur osa sellest 200 miljardist eurost on tõenäoliselt kahtlane," ütles Bruun & Hjelje advokaadibüroo juht Ole Spiermann.

Ühtekokku kuulus mitteresidentidest klientidest porfelli 10 000 klienti, kuid koos mitteresidentidest klientide "omadustega" klientidega tõusis see arve 15 000-le, kokku olid nad teinud 9,5 miljonit ülekannet.

Praeguseks on alustatud 6200 kõige rohkemate riskiindikaatoritega kliendi uurimisega, kelle andmed on edastatud ka ametivõimudele. Tegemist on eri klientidega kogu 2007-2015 perioodi jooksul, keskmiselt oli igal aastal pangal 3000-4000 taolist klienti. Eraldi väljatoodud 6200 kahtlase kliendi kohta märkis pank, et kõigi selliste klientide tehtud ülekanded on samuti kahtlased.

Praeguseks on alustatud 6200 Danske Eesti harus raha liigutanud kliendi uurimisega.  Foto: Andras Kralla

Neist 3500 puhul on kahtlus jagatud aadressiandmete osas, 1700 kliendi puhul on märkimisväärsed erinevused deklareeritud käibe ja ülekannete suuruse vahel, 500 on seostatud rahapesuskseemidega, 450 kliendi puhul tuvastati kahtlane käitumine ning 50 kliendi tehingud olid tehtud kahtlaste osapooltega teistes pankades.

"Ei ole mingit kahtlust, et probleemid Eesti filiaaliga olid oluliselt suuremad, kui me ootasime siseuurimise alustamise ajal. Uurimise tulemused on näitavad, et Eesti filiaalis toimusid vastuvõetamatud toimingud ning ka seda, et panga kontroll Eesti filiaali üle oli ebapiisav," ütles panga nõukogu esimees Ole Andersen.

Seda, kas ülekanded võivad olla seotud rahapesuga, see tähendab kriminaalsel teel saadud raha edastamisega, ei ole panga võimuses uurida, see jääb vastavatele ametivõimudele, lisas Spiermann, kelle sõnul nii palju kui nemad uuringu käigus nägid Danske Eesti filiaalis rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumist nad ei tuvastanud.

Muuhulgas tuvastati ka 75 kontot, mis olid seotud nn Aserbaidžaani rahapesumasina skandaaliga. Tegemist oli peamiselt Suurbritannias registreeritud ettevõtted, mille tehingute teiseks pooleks osutus Aseri skandaali ajal välja toodud inimesed või ettevõtted.

Niinimetatud Vene rahapesumasina skandaaliga seotud kontosid oli 177, kes said Moldindconbank ja Trasta Komercbanka kahtlastelt kontodelt ülekandeid. Needki kontod kuulusid kas Suurbritannias või maksuparadiisideks peetavatesse Briti ülemerevaldustesse registreeritud ettevõtetele.

2007.-2015. aastal Eestis teenitud ärikasumi, mis on 1,5 miljardit Taani krooni ehk üle 200 miljoni euro, lubas Danske annetada iseseisvale fondile, mis asutatakse selleks, et toetada rahvusvahelise finantskuritegevuse vastast võitlust, sealhulgas rahapesu.

Danske tõrjus vastutust

Hoolimata Danske Eesti filiaali läbinud tohututest rahavoogudest ning korduvatest hoiatustest jättis Danske aastate jooksul probleemiga tegelemata, ka teisipäeval avalikustatud siseauditi järel keegi vastutust võtma ei kippunud.

Panga tegevjuht Thomas Borgen teatas küll juhatusele, et tema astub tagasi, kuid jätkab ametis seni, kuni leitakse asendaja. Seda, kui palju Borgenile lahkumishüvitist makstakse, võib igaüks minna Danske finantsinfost otsima, ütles pressikonverentsil sapiselt panga nõukogu esimees Ole Andersen, kes ise oli otsustanud, et juhtunu pärast tema tagasi astuma ei peaks.

„Ühelegi panga juhatuse või nõukogu liikmele ega tegevjuhile seaduse seisukohast mingit rikkumist ette heita ei saa,“ ütles siseauditi koostanud Bruun & Hjejle advokaadibüroo juht Ole Spiermann.

Pressikonverents Danskes toimunud rahapesu kohta.  Foto: EPA

Kriitikat tehti auditis aga enam kui piisavalt. Nimelt selgus, et esimest korda oleks pank pidanud reageerima juba 2007. aastal pärast Sampo panga ostmist. Siis tegi Eesti finantsinspektsioon 2007. aastal kriitilise ülevaate Sampo panga mitteresidentidest klientide kohta. Lisaks teavitati panka kontserni tasemel Taani finantsinspektsiooni poolt, kes edastas kahtlused Vene keskpangalt.

Venelased juhtisid rahapesule tähelepanu

Venelased juhtisid tähelepanu "maksu- ja tollireeglite võimalikule rikkumisele," "lihtsalt kuritegelikule tegevusele, sealhulgas rahapesule," mille maht võis Vene keskpanga kahtlustuste järgi ulatuda "miljarditesse rubladesse aastas." Danske pank vastas Taani finantsinspektsioonile, et lähtuvalt Eesti finantsinspektsiooni ülevaatest ei ole Danske Eestis seaduste vastu eksinud. Samuti kinnitati Taani järelevalvele, et siseaudit Eestis mingit kahtlast tegevust ei tuvastanud. Venemaa keskpanga info ignoreerimise tõttu kaotas Danske ka esimese võimaluse rahapesu vastaste meetmete tugevdamiseks.

Teiseks pidi Danske Eesti pank liituma kontserni keskse IT-süsteemiga juba 2008. aastal, kuid majanduskriisi tõttu peeti seda liiga kalliks, märkis Spiermann. Selle tulemusel jäi filiaal ka edaspidi kõrvale tsentraalsetest rahapesu-vastastest toimingutest ning riskianalüüsidest. Samal aastal muudeti Eesti pank ka filiaaliks, mis viis selle Eesti finantsinspektsiooni haldusalast välja.

2012. ja 2013. aastal pöördus Taani finantsinspektsioon uuesti Danske poole, kuid pank vastas lähtuvalt Eesti filiaalist antud infole, mis oli ennekõike julgustav ja kus kinnitati, et käitutakse igati reeglitekohaselt. Samale ajale langes Danske emapangas rahapesuvastase tegevuse eest vastutava isiku töölt lahkumine, mille järel pea aasta jäi see ametikoht täitmata.

Tegelikult sai ka 2013. aastal Danske teada, et probleeme on klientidega, kes on Venemaa keskpanga mustas nimekirjas. See tegi muret Taani finantsjärelevalvele, sest nad olid just kinnitanud oma USA kolleegidele, et Danskega on kõik korras. Taaskord vastas Eesti haru, et kõik on korras ja sellega asi piirdus.

Kahe ja poole aasta jooksul vihises Eesti Danskes avatud kontodelt läbi 2,9 miljardit dollarit (2,5 miljardit eurot) Aserbaidžaani diktaatoriga seostatavat hämarat raha.  Foto: Andras Kralla

Veel 2013. aastal plaanis Danske Eestis suuri tegusid teha ja võita veelgi mitte-residentidest kliente, kuni üks Eesti filiaali korrespondentpank teavitas emapanka, et nemad lõpetavad koostöö rahapesu vastaste meetmete nõrkuse tõttu. Nüüd Danske küll tunnistas, et neil on probleem, aga Spiermanni sõnul nõudis tegevjuht toona, et „leitaks mingi kuldne kesktee“.

2013. aasta lõpus saabus panga juhtkonnale Eesti filiaali vilepuhujalt infot, et kohapeal rahapesuvastased meetmed ei tööta, selle uurimiseks moodustati komisjon, kuid seda infot kunagi korralikult läbi ei uuritud. Samuti ei tehtud mingeid otsuseid kliendiportfelli kohta hoolimata siseauditist, mis ütles, et nende klientide tegevus võib olla kahtlane.

2014. aastal otsustati lõpuks, et uute klientide vastuvõtmine tuleb lõpetada ning olemasolevad kliendisuhted üle vaadata, aga tegelikkuses ei toimunud jällegi ühtegi muutust. Alles 2015. aastal, kui juba järgmine korrespondentpank lõpetas Danske Eesti filiaaliga koostöö ning Eesti finantsinspektsioon esitas nõudmised tegevuse seadusega kooskõlla viimise kohta, otsustas Danske otsustavalt käituma hakata.

„Panga kogu kontserni tasemel toimunud reageerimist ja käitumist tuleb kritiseerida, kuid seaduse silmis ei ole rikkumisi toimunud,“ kordas Spiermann.

Selle asemel edastas Danske pank Eesti finantsinspektsioonile 42 endise töötaja kohta kahtlase tegevuse raporti ning pöördus Eesti politsei poole 8 endise töötaja asjus, kelle puhul võib kahtlustada kriminaalset tegevust, mis sama auditi kinnitusel ei tähenda veel, et nende 8 vahel oli ka mingi kokkumäng. Nende inimeste hulgas ei ole panga endisi juhte Aivar Rehet ega Ivar Paed, kirjutas rahvusringhäälingu portaal.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt