Kristjan Pruul • 5. oktoober 2018
Jaga lugu:

Danske tegi tundmatute klientidega miljardites tehinguid

Danske teenis peegeltehingute komisjonitasude kaudu ühe aastaga üle 6 miljardi euro.  Foto: Reuters/Scanpix

Üheainsa aastaga suutis Danske pank teha täiesti tundmatute mitteresidentidest klientidega kuni 8,5 miljardi euro eest vastuolulisi peegeltehinguid, selgub Danske Eesti juhtkonnale saadetud memost, nendelt võetud komisjonitasu andis kasumist 60 protsenti.

Memos juhitakse tähelepanu, et see väga kasumlik äri oli samal ajal ülimalt riskantne, sest pangal ei olnud mingisugust teadmist oma lõppkliendist, kirjutab Financial Times.

Investorid reageerisid reede hommikul avalikuks tulnud teabele müügipaanikaga ja keskpäevaks kukkus panga aktsia hind 8,8 protsenti.

Memos on märgitud, et peegeltehingute komisjonitasud andsid 60 protsenti ehk 6 miljonit eurot kasumist. Arvestades, et komisjonitasud olid 0,07–0,1 protsenti tehingult, tehti üheainsa aastaga 6–8,5 miljardi euro eest tehinguid, mis on küll legaalsed, aga ohumärk igale rahapesu uurivale asutusele.

See, millises mahus tehti muude kahtlaste ülekannete kõrval just selliseid peegeltehinguid, ainult suurendab Danskega seotud skandaali, mis praeguseks on koha maksma läinud panga tegevjuhile Thomas Borgenile ning pannud kuut erinevat riiki avama kriminaaluurimise võimaliku rahapesu kohta, mis võib panga enda tellitud auditi järgi hõlmata kuni 200 miljardit dollarit.

Peegeltehing on nagu valuutavahetus või rahaülekanne, ainult et vaheastmena kasutatakse väärtpabereid. Danske Eesti filiaalis kutsuti seda ka "lahenduseks" või "väärtpaberi tsükliks".

Põhimõtteliselt lasid tundmatud lõppkliendid Venemaal mõnel vahendajal rublade eest osta väärtpabereid, enamasti Vene riigi võlakirju. Vahendajad liigutasid väärtpaberid Danske kontole Moskvas Citi pangas, kus Danske need dollarite eest ära ostis ja vahendaja sai raha oma kliendi mõnele kontole tagasi kanda.

Selliseid vahendajaid käis panga juures kümme.

See, kui palju ülejäänud aastatel "väärtpaberi tsükli" abil raha Venemaalt välja saadi, ei ole teada, aga memos märgitakse, et varem või hiljem peaks Vene riik sellise tagaukse kinni panema.

Deutsche pank tegi samu trikke

Ameerika Ühendriikide võimudele, kes nüüdseks on avanud kriminaaluurimise Danske kohta, ei ole peegeltehingud midagi uut. Just samasuguse skeemi eest sai Deutsche Bank Ühendriikide ja Suurbritannia võimudelt 630 miljoni dollari suuruse trahvi. Ja Saksa panga süüks pandi 10 miljardi euro Venemaalt välja skeemitamist nelja aasta jooksul.

Deutsche Bank oli ka Danske korrespondentpank, kes vahendas neile dollarimakseid kuni 2015. aastani, mil koostöö lõpetati, sest Danske kliendid olid isegi Deutsche jaoks liiga kahtlased.

Wilkinson ja Kidjajev

Ka septembris avalikustatud Danske tellitud auditist selgus, et Eesti filiaali juhtkonnale oli selline memo saadetud. Financial Timesi käes oleval koopial on aga märgitud, et memo autorid olid Danske Marketsi juht Howard Wilkinson ning privaat- ja äripanganduse juht Juri Kidjajev.

Howard Wilkinson on hiljem kuulsaks saanud kui vilepuhuja, kes 2014. aastal saatis ka Danske emapanga juhtkirjale mitu kirja selle kohta, et Eesti filiaalis ei kontrollita klientide tausta ning äri tehakse Suurbritannia piiratud vastutusega täisühingutega, millest mõni võis olla seotud ka Venemaa presidendi Vladimir Putini lähikondlastega.

Praegu Wilkinsoni esindavad advokaadid märkisid Briti ärilehele, et ka sisememo koostamisel lisas Wilkinson sinna fraasi, et "sellist skeemi on võimalik kasutada ka rahapesuks". Seda fraasi memo lõppvariandis enam ei olnud. Oli vaid märgitud, et "panga tegevusest võib jääda mulje, et aidatakse kaasa kapitali väljavoolule Venemaalt".

Kidjajev kinnitas Financial Timesile, et on sellise memo koostanud, kuid palus ülejäänud küsimustega pöörduda juba Danske poole.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum