Eesti Pank teatas, et neilt on Danske Banki rahapesuskandaali tõttu küsitud, kas keskpank saab kommenteerida üksikute pankade arveldusmahtusid. Seekord teeb keskpank pankade endi palvel erandi ja avaldab info piiriüleste kliendimaksete mahu kohta suuremates pankades.
Riikliku statistika koostajana allub Eesti Pank reeglitele, mis keelavad keskpangal levitada üksikute pankade andmeid. Seetõttu on keskpank seni üksnes avaldanud kõigi Eestis tegutsevate pankade piiriüleste maksete koondmahud. Nüüdseks on pangad ise keskpangalt palunud enda kohta täiendavaid andmeid avalikustada. Andmed suuremate pankade suhtelise osatähtsuse kohta piiriülestes arveldustes aitavad paremini mõista pankade erinevaid ärimudeleid.
Statistikast on selgesti näha Danske panga väga suur osatähtsus piiriülestes arveldustes, mis kuni aastani 2014 ka selgelt kasvas. Seejärel vähenesid Danske panga arvelduskäibed järsult. Versobanki suhtelist väiksust arvestades oli silmapaistvalt suur ka selle panga välisarvelduste maht ajavahemikus 2013 kuni 2016.
Versobanki tegevusloa tunnistas Euroopa Keskpank 26. märtsil 2018 finantsinspektsiooni ettepanekul kehtetuks. Danske panga puhul viitasid finantsinspektsiooni kontrollid puudujääkidele rahapesu tõkestamise valdkonnas alates aastast 2007. Eesti Pank kirjutab, et sellest informeeris finantsinspektsioon Taani pangajärelevalvet oma pöördumistes aastatel 2007, 2009, 2012, 2013 ja 2014. Finantsinspektsiooni ettekirjutust järgides lõpetas Danske pank oma Eesti filiaali kaudu kõrge riskiga mitteresidentidest klientide teenindamise 2015. aastal.
Teiste Eesti turul suuremate pankade välisarvelduste mahu dünaamikat võivad mõjutada muutused nende kliendigruppides, kuid üldjoontes saab neid tervikuna selgitada arenguga Eesti majanduses laiemalt ning pankade turuosa muutustega Eesti turul, nendib Eesti Pank.
Rohkem infomaterjali Eesti Panga kodulehel.