Maksuamet võtab ette maksuvõlglaste tegelikud juhid

Maksuametil tekkinud uutest võimalustest rääkis esmaspäeval Äripäeva raadio hommikuprogrammis maksu- ja tolliameti juriidilise valdkonna juht Airi Jansen-Uueda. Järgneb kokkuvõte raadioeetris olnud intervjuust.

Mingil hetkel tahaks eetrisse tulla küll sellise lausega, et nüüd on nii, et enam variisikuid ja tankiste ei kasutata. Kahjuks ma praegu seda öelda ei saa. Aga see seadusemuudatus on ikkagi samm selles suunas. Need meetmed, mida me saame rakendada uue regulatsiooniga, aitavad kaasa turu läbipaistvuse suurendamisele ja võrdse konkurentsi saavutamisele.

Me oleme üle 12 aasta tegelenud kolmanda isiku vastutusega, kuid nüüd saame minna kaugemale ehk võtta vastutusele ka isikud, keda me ei saa siduda otseselt juriidiliselt äriühinguga registrikaardi kaudu. Nad ei ole kunagi olnud juhatuse liikmed, aga tegelikult on nende nii-öelda orkestreerimisel äriühing tegutsenud. Kui me saame öelda, et maksuvõla tekitamine ja tasumisest hoidumine on olnud nende tahtlik tegevus, siis saame nad ka pärast seadusemuudatuse kehtima hakkamist vastutusele võtta.

Need isikud on praegu olnud väga mugavas positsioonis. Nad on juhatuse liikmeks määranud variisikud, kuid tegelikult on nemad erinevate maksuvõlgasid tekitavate skeemide autorid ja lükkavad need skeemid nii-öelda juhatuse lauale ning juhendavad ka äriühingu töötajaid. Nende ootus on, et saavad väga kiiresti rikkaks ja keegi ei pea nende tegude pärast reaalselt vastutama.

Kui variisik on täiesti varatu ja ta tegelikult ise ei ole neid tegusid teinud, siis ka meie ütleme, et ei ole õige sellise variisiku vastu maksunõudega minna. Nüüd tekib meil võimalus öelda, et tegelikult see inimene, kes variisikuid orkestreerib või kes neid juhendab, ongi tegelik juht selles äriühingus ja tema vastutab tehtu eest. Ning kui selleks tegelikuks juhiks osutub omanik ise, siis vastutab see omanik juhatuse otsuste eest.

Praegu on olnud meil problemaatiline just võtta vastutusele need inimesed, kes ei ole olnud juhatuse liikmed, kuid kes käituvad kui juhatuse liikmed. Oleme alates 2014. aastast proovinud tegelikult minna agressiivsemalt edasi, ilma et me seadust üldse muudaks. Sisustades siis seadusesätteid nii, et neid isikuid saab nimetada juhatuse liikmeteks, sest nad on käitunud vastavalt. Näiteks on nende käes olnud pangakaardid ja nad teevad ise tehinguid. Kohus pole aga meie lähenemisega olnud nõus ja me saame sellest aru ning mööname, et seadus oli sellises olukorras puudulik. Ma aga toonitan, et need juhtumid, kus isik on olnud eelnevalt juhatuse liige ja pärast tegude tegemist on pannud firma juhatusse variisiku, siis nende puhul pole midagi muutunud – saime enne minna nende vastu ning saame ka edaspidi.

Maksukorralduse seaduses on selline paragrahv nagu 84, mida oleme väga edukalt rakendanud. See tähendab seda, et kui isik tegutseb pärast juhatuse liikme perioodi lõppu edasi nagu juhatuse liige, siis saab teda ikkagi vastutusele võtta. Aga nüüd tekkis võimalus võtta vastutusele ka sellised inimesed, kes kuskilt meile justkui silma ei hakka, aga menetluses tuvastame, et nemad on tegelikult kõikide nende asjaolude taga.