- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Konkurent hiigeltehingust: kütteturg on Eestis lõpuks ikkagi piiratud
"Ausalt öeldes ei ole siin midagi suurt kommenteerida, mingid infolekked siin ju olid, teemat on varem avalikkuses käsitletud ja nüüd siis tuli ootuspäraselt lõpuks uudis ära," ütles ta Utilitase enamusosaluse müügi kohta Austraalia pangale kuuluva First State’i investeerimisfondile.
Ka hinna kohta, mis Kristjan Rahu Eesti Ekspressile antud intervjuu põhjal oli 320 miljonit eurot, ei tahtnud Heinam midagi pikemalt lisada. "Ei ole ise selle ettevõtte hindamisega tegelenud, kui pooled sellise hinnani jõudsid ja see number tõele vastab, siis küllap mõlemad pooled sellega rahule jäid," lisas ta.
Küsimusele, kas uue investoriga võiks Utilitas ette võtta agressiivsema arenemisperioodi, vastas Heinam, et ega kaugküttesektoris mingit suurt arenguhüpet korraga teha saagi ning eeldatavasti ootavad investorid stabiilset rahavoogu.
"Nii palju on avalikkuses teada, et tegemist on fondiga, mis otsib stabiilset ja turvalist äri, nii et vaevalt neil hüppeliste muutuste või hüppelise kasvu soov ka on. Kindlasti on potentsiaali olemasoleva edendamisel, Utilitasel on ka suured investeeringud pooleli, saab arendada veel taastuvenergia poolt, sealt siis saab midagi võita. Aga kaugkütteturg on Eestis lõpuks ikkagi piiratud, majade renoveerimise tagajärjel maht aasta-aastalt väheneb. Nii et ma pigem arvan, et tegemist oli strateegilise finantsinvestoriga, kes jääb huvitatuks ennekõike turvalisest rahavoost," rääkis Heinam.
Eesti Gaas turu ümberjagamist ei prognoosi
Ka Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov tõdes, et energeetika on majandusharu, kus investeeringute tagasiteenimine on pikaajaline, kuid suured välismaised investeerimisfondid on just sellistest investeeringutest huvitatud, sest näevad võimalust teenistuseks pika aja jooksul.
Küsimusele, kas Eesti Gaas ootab koos uue finantseerimiskindluse saanud Utilitaselt jõulisi samme Tallinna kütteturul ka gaasikütte vastu, vastas Kotov, et nemad turu ümberjagamist ei prognoosi, selleks peaks muutuma seadus ning pigem jätkuvad praegused protsessid. "Energeetikaturul oleme me nii konkurendid kui partnerid ning igal juhul huvitatud heast koostööst," lisas ta.
Eesti Gaas on Utilitasega peamiselt konkurent Tallinnas, kus gaasifirma pakutavast torugaasist on võimalik ka maju kütta. Tallinna linn aga nõuab kaugkütte piirkondadesse jäävatelt majadelt renoveerimise korral ka kaugküttega liitumist.
Erimeelsused
ERR kirjutas tänavu aasta algul, et Eesti Gaas ei ole rahul olukorraga, kus kaugküttepiirkonnas elavad inimesed ja ettevõtted peavad hoone renoveerimise järel kohustuslikult kaugküttele üle minema.
Eelmise aasta mais laiendas Tallinn kaugkütte piirkonda Suur-Sõjamäe tööstusalale, millega sunnib 700 väikeettevõtet ostma edaspidi energiat Eesti Gaasi asemel kaugkütteettevõtte Utilitas käest, juhul kui midagi rekonstrueeritakse või ehitatakse uusi hooneid.
Hetkel kuum
Eesti Gaas on pöördunud õiguskantsleri poole, sest ettevõtte juhatuse liikme Ants Noodi sõnul lõi Tallinna linnavalitsuse määrus uue olukorra, kus öeldi otse välja, et kõik kaugkütte piirkonnas elajad peavad kaugkütet kasutama.
Majandusministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman ütles toona, et probleem ei ole kaugkütteseaduses, vaid linnade kehtestatud määrustes.
Eesti Ekspressile antud intervjuus tõdes Kristjan Rahu, et tegemist on Põhjamaades levinud praktikaga. "Utilitase-nimelisi piiranguid pole olemas ja me pole ka ainsad kaugkütjad Tallinnas," märkis Rahu ja lisas, et teoreetiliselt võivad majad endale ka ise teha kaugküttevõrgud, aga see tõstaks ka sooja hinda.
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele