Jaanus Vogelberg • 6 detsember 2018

Eesti IT-firma aitab aafriklastel õigust mõista

Net Groupi valdkonnajuht Lembit Loo (paremalt neljas) Tansaanias lepingut allkirjastamas.  Foto: Net Group

Eesti äri- ja tarkvaraarendusettevõte Net Group võitis Tansaania kohtusüsteemi moderniseerimise hanke. Järgmiseks võetakse ette ka Zimbabwe ja Uganda.

Tansaania on võtnud eesmärgi arendada oma õigussüsteem Ida-Aafrika parimaks. Net Groupi ülesanne on nüüd järgmise poole aasta jooksul 60miljonilise elanikkonnaga riigile kohtute digiplatvorm valmis ehitada. See peaks muutma Tansaania õigussüsteemi töö efektiivsemaks ja läbipaistvamaks. Kui kõik läheb plaanipäraselt, peaks riik muutuma muu hulgas ka välisinvestoritele atraktiivsemaks, kes praegu pelgavad kohtuvaidluste venimajäämist.

Aastaid ettevalmistust

Net Group alustas Aafrika suunal tegutsemist seitse aastat tagasi. Esimesed aastad kulusid kontaktide loomisele, kohaliku kultuuriga tutvumisele ning otsustajate ettevalmistamisele, et nad oskaksid üldse defineerida, mida nad täpselt tahavad.

Ettevõtte juht Priit Kongo tunnistas, et Aafrikas äri tegemisega kaasnevad omad riskid. "Põhjamaises ärikultuuris lepitakse juba alguses suhteliselt palju lõpptulemuse puhul kokku, aga seal defineeritakse tulemus töö käigus. Teine küsimus on raha Aafrikast Euroopasse toomine. Välisresidentidele on seal teatud maksud, riigist raha välja viimise tasu, aga kuni pole ühtegi arveldust läbi teinud, ei tea täpselt. Eks seda on siis näha," kirjeldas Kongo võimalikke karisid.

Aafrika oluline kultuuriline erinevus on tema sõnul ka see, et seal mõistetakse aega teistmoodi kui Eestis ja Põhjamaades. "Meie mõtteviisi järgi saab aeg otsa, mis sunnib meid töö lõpetama ja tegema kindlateks tähtaegadeks otsuseid. Aafrikas on aeg selline fluidum, mis ei lõpe kunagi otsa, vaid see on see, mis tuleb kogu aeg juurde. Meil aeg läheb, neil tuleb. Sellest arusaamine ja sellesse konteksti enda panemine on huvitav väljakutse," rääkis Kongo.

"Võibolla on vahe selles, et meie kui põhamaalaste DNAsse on programmeeritud teadmine, et kui talveks töid valmis ei saa, siis külmaga ja näljaga tuleb surm. Aafrikas seda muret aga pole, sest nende kliimas on kogu aeg suvi," arvas ta.

Võitlus korruptsiooniga

Kuigi Kongo sõnul on Tansaania Aafrika üks eesrindlikemaid riike, on seal igapäevases elus siiski korruptsioonielement olemas. "Eks see nii ole, et kui keegi läheb hagi esitama, siis ta peab mõne dollari andma ühele või teisele ametnikule. Me proovime süsteemi automatiseerida ja vältida inimlikke vahelesegamisi," rääkis Net Groupi juht.

IT-alane infrastruktuur, näiteks serveriruumid, on Tansaanial endal olemas, eestlaste ülesanne on pigem konsulteerida. "Tiim läheb sinna, teeb nädala-kahe pikkuseid projektiosasid, vahepeal tullakse tagasi koju. Niimoodi umbes 5–6 ringi esialgse projekti raames," sõnas Kongo.

Mastaabid on aga suured. Kui Eestis on üheksa kohust 21 kohtumajas, siis Tansaanias on kohtuasutusi üle riigi pea 1200. Praeguse pooleaastase lepingu maht on pool miljonit eurot, eduka täitmise korral peaks see laienema mitmemiljoniliseks ja mitme aasta pikkuseks koostööprojektiks. Net Group on jõudnud pakkumisfaasi ka Uganda justiitsvaldkonna digitaliseerimishanke ja Zimbabwe kohtute infosüsteemi hankega.

Net Group on üle kümnendi välismaal samalaadsete projektidega tegelenud. Muu hulgas on nad varasemalt aidanud kaasa Iraagi Kurdistani piirkonna kohtute infosüsteemide arendamisele.

Seltsis segasem

Aafrikas tegutsemiseks on hulk Eesti IT-firmasid loonud klastri, eesmärk on mustal mandril reklaamida erinevaid e-riigi lahendusi. Oktoobris kirjutas ITuudised.ee, et projektis osalevad veel Nortal, Cybernetica, Reach-U, Goswift, Aktors, SK ID Solutions ning eKool. "Turundame ühiselt, aga müüme ja viime projekte ellu sõltumatult," sõnas Kongo. Tema sõnul on palju tuge olnud ka välisministeeriumist.

Proaktiivsed on ka aafriklased ise. Näiteks käis augustis Tansaania delegatsioon tartlastelt "targa linna" loomist õppimas.

Majandusaasta aruandest selgub, et mullu kasvas Net Groupi konsolideeritud käive ligi poole võrra, 5,4 miljoni euroni, seejuures teeniti 134 000 eurot kasumit. Aafrika riike siis veel põhilise sihtturuna ei nähtud.

Hetkel kuum