Kristel Härma • 10. detsember 2018
Jaga lugu:

Robotid lennutasid käivet 60%

Radius Machiningu omanik ja juht Veljo Konnimois näeb, et kõige olulisem on selgitada oma töötajatele, et automatiseerimine nende tööd ei kaota ja tõstab tõenäoliselt hoopis palka.  Foto: Liis Treimann

Metallitööstust Radius Machining oleks ähvardanud peagi kahjum, kui käive poleks tänu robotiseerimisele kõvasti kasvanud.

Metallitööstuse Radius Machining Peetri tehasesse tuuakse Äripäeva külaskäigu ajal sisse ligi 150 000eurost masinat, mis võtab koha üle eelpensionile ehk tehasesse number kaks minevalt 14 aastat kolmes vahetuses töötanud robotilt. Masina ostu võrdleb ettevõtte suuromanik ja juht Veljo Konnimois Ferrari ostuga – hinnaklass on sarnane, vahel isegi veidi kõrgem. Erinevalt Ferrari ostmisest uue tootmisroboti ost aga suurt tähelepanu ei saa, nendib Konnimos.

Robotiseerimine saigi Radius Machiningu jaoks alguse 14 aastat tagasi, kui osteti kaks esimest automatiseeritud tööpinki. "Juba siis ei olnud tööjõudu," tõdeb Konnimois. Ta märgib, et siis oli aga ettevõte väiksem ning töötajaid oli lihtsam motiveerida. Praegu leitakse aga põhjuseid, miks ei peaks roboteid tehasesse tooma. "Tookord me leidsime põhjuseid, miks seda teha."

Konnimoisa hinnangul on Eesti eelis paindlikkus: väike riik peaks pidevalt leidma võimalusi, kuidas viia tootmine automaatsemaks. Suurriigil on aga kuhjaga põhjusi, miks seda teha ei saa. "See on lihtsalt nii suur masinavärk. Ettevõttega on sama asi."

Iga masin vajab enda taha endiselt inimesi, kes käivad ööpäev läbi töötavas tehases tööl kolmes vahetuses.  Foto: Liis Treimann

Eelmisel aastal oli ettevõtte käive 3,7 miljonit eurot ning ärikasum pea 183 000 eurot.

Radius Machining tegeleb metalli töötlemise ja hüdraulika koostega. Radiuse 200 kliendi hulka kuuluvad näiteks Cleveron ja Skeleton Technologies. Radius teeb komponente ka mitmele satelliidile, sealhulgas Eesti tudengisatelliidile EstCube. Toodangust eksporditakse enamus Soome ja mujale lähiriikidesse.

Viimane piisk oli silmapiiril terendav kahjum

Konnimois sõnab, et viimane piisk, mis pani kogu tootmise efektiivsuse üle vaatama, oli ohumärk järgmise aasta majandusnäitajates: käive küll kasvab, kuid kasum väheneb. "Kui ma 2019. aasta käibe ja kasumi projektsioone tõmbasin, nägin ma, et kui me jätkame samas vaimus, siis järgmisel aastal oleme kahjumis ja pankrot ei ole kaugel," tõdeb ta.

Konnimois kirjeldab, kuidas ta küsis igal koosolekul, mida on kahjumi vältimiseks ette võetud. Iga kohtumisega tuli üha rohkem lahendusena sisse robot. "Ilma nendeta me ei saa, sest tööjõud dikteerib praegu kasumi suuruse. Sa pead kasumist ära andma üsna suure osa. Seda igas valdkonnas."

Ettevõttele tehti riigi toel ka digiaudit, mis andis Konnimoisale tõuke kogu ettevõtte protsessid läbi vaadata ja leida, mida saaks muuta tõhusamaks. Nüüd paistab tänavune käive tulevat 6 miljonit eurot. Eelmisel aastal oli see veel 3,7 miljonit.

Konnimois räägib, et audit pani küsima, mis on nende tehase eesmärk: kas teha ühiskondlikult kasulikku tööd või ikkagi omanikele kasumit? "Me valisime kasumi. Eks äge ole ju ägedaid asju teha, aga mingil hetkel saab see motivatsioon otsa igas start-up'is. Lõpuks hakatakse kuludele-tuludele otsa vaatama ja ollakse nägu vastu seina."

Digiauditi tulemusel sai ettevõttes püsti tabel, kus on kirjas iga töötaja eesmärgid.  Foto: Liis Treimann
Rene Tammist, ettevõtlus- ja IT-minister

Lõime digidiagnostika abinõu, et aidata ettevõtetel leida kohti, kuidas oma tööd korraldada nutikamalt ning säästlikumalt, sest vaid nii on võimalik Eesti tööstusettevõtetel püsida rahvusvahelises konkurentsis ning ühtlasi ka liikuda väärtusahelas kõrgemale.

Kahtlemata ei ole digiaudit üksi lahendus. Ettevõtte jaoks avab see uusi võimalusi, kuidas leida sobivaimad digitaalsed lahendused ning tööstuslaenuga pakume lahendust, kuidas neid finantseerida.

Radius Machiningu puhul on muljetavaldav just see, kui sügavuti on tehnoloogilised arendused integreeritud juba olemasolevatesse tööstusseadmetesse ning milliseid võimalusi pakuvad kõige kaasaegsemad tehnoloogiad. Vaid uutest seadmetest arenguhüppeks ei piisa, sest vaja on ka ärilist nutikust, kuidas oma tööprotsesse korraldada selliselt, et digitaalsetest tehnoloogiatest reaalset kasu sünniks. EASi digidiagnostika meede aitabki tööstustel astuda esimesi samme selles suunas.

Kiirem tasuvusaeg nõuab suurt investeeringut

Konnimois lisab, et digiaudit näitab ettevõtte juhtkonnale ja omanikele kitsaskohti, mida nad tegelikult ise sisimas tunnevad: need kitsaskohad kaardistatakse ja näidatakse nende peale näpuga, et seal tuleb hakata investeeringuid tegema. "Neid ei ole kirja pandud just sellepärast, et teatakse, et see läheb kalliks. Tahetakse teha tasapisi, 5–10 protsendiste väikeste sammudega. Nii palju, kui ettevõttel on kasumit. Julgem võtab siis laenud peale."

Konnimois nendib, et investeering robotitesse läks lõpuks suuremaks kui planeeritud. "Meie plaanid läksid julgemaks. See, mida me ise sisimas tundsime, sai fikseeritud, et need mõtted ei olegi nii teab mis kosmosest tulnud seemneid söönuna." Oma tõuke andis ka see, et Konnimois oli pärast 5–6 aastat eemal olemist ettevõtte juhtimise juures tagasi. Tema sõnul oli tal tagasi tulles rohkem julgust ja energiat ja ka otsustamisring on nüüd väiksem, kui tema kui ettevõtte omanik asja juhib.

Foto: Liis Treimann

Edaspidi on plaanis investeerida igal aastal uutesse masinatesse 600 000 eurot, mis võiksid raha tagasi anda 3–4 aastaga. Robotiseerimise tasuvus võiks Konnimoisa hinnangul muutuda ka kiiremaks: iga robotile antav lisaoperatsioon toob tasuvusaja pool aastat lähemale. "See on see, mille peale tasub kindlasti mõelda. Mitte nii, et ma panen roboti ühte lõiku tegema," ütleb ta ja lisab, et sellega saab minna nii kaugele välja, et roboti tasuvusaeg võib olla pool aastat. "Kõik sõltub sellest, mitme mehe töö see ühe taktiga ära teeb."

Radius Machiningul annaks aga Konnimoisa sõnul olla veel 20–25 protsenti efektiivsem. "Pärast seda, kui me oma investeeringud tehtud saaksime. Aga nüüd saab see kulu tegemine alles hoo sisse."

Üks küsimus: kas robotid peaks sarnaselt tööjõuga maksustama?

Vastab Radius Machiningu omanik ja juht Veljo Konnimois:

"See pidurdab ja pärsib arengut. Kuidas sa seda maksustad? Robot ühel hetkel teeb tööd ja teisel istub nurgas niisama. Me oleme korra mõelnud sellele, kuidas seda saaks maksustada. Elektrienergia kaudu saaks jälle lisamaksu. Karistame siis sellega kõiki. Või kui ettevõte on kommunikeerinud, et tal on kolm robotit, siis on elektri kilovatt 3 senti kallim? Kui sihtida kodanikupalka, siis ma ei tea, kuidas seda kodanikupalka välja teenida: robotid teeksid tööd, meie oleksime kodus ja tunneksime ennast mõnusalt.

Ei ole head lahendust. Eriti nii väikeses riigis, nagu Eesti, kuhu me tööjõudu sisse tuua ei saa, tundub robotite maksustamine järgmine idiootsus. Ettevõtja oskab hakkama saada igas turutingimuses ja kui ei oska, toimub loomulik korrektsioon.

Ma ei oska seda heade sõnadega kommenteerida."

Foto: Liis Treimann
Foto: Liis Treimann

Metallitööstust ootab rahunemine

Äripäeva Infopanga masina- ja metallitööstuse konkurentsiraport märgib, et sektori juhid on väga altid oma ettevõtte seadmetesse ja laienemisse investeerima.

Selline plaan on ligi kolmveerandil kõigist raporti jaoks küsitletud juhtidest. Sektorile iseloomulikult on investeeritavad summad kohati üsna suured ning üle miljoni euro suurust investeeringut plaanib teha iga neljas küsitluses osalenud juht. Olukorras, kus kvalifitseeritud tööjõu leidmine on üha keerulisem, pööratakse rohkem tähelepanu tööprotsesside automatiseerimisele, vähendamaks seeläbi tööjõuvajadust ning parandades ettevõtte kasumlikkust.

Tulevik ei paista sektoris aga sugugi roosiline. Küsitluses toodi arengut pidurdava asjaoluna mitmel korral välja nõudluse vähenemine. Veel on murekohad näiteks toormehindade kallinemine, konkurentsi tihenemine ning Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline kaubandussõda, millel on erinevatest tööstusharudest olulisim mõju just metallitööstusele.

Oktoobri lõpus tõdes masinate ja seadmete remondiga tegeleva Scanesti juht Andres Mitt, et buumi aeg on jälle käes ning lõputult see kesta ei saa. "Mul on küll järgmiseks aastaks päris usinasti töid tulemas, aga ma usun, et järgmise aasta lõpus tuleb väike majanduskrahh," rääkis Mitt.

"Praegu on kõigil tööd, kes vähegi tahavad ja oskavad teha. Ja näha on, et seda tööd on paljudel järgmise aasta lõpuni," ütles ka Radius Machiningu omanik ja juht Veljo Konnimois. Pärast seda tuleb tõenäoliselt rahunemine.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas