Tööstusharu, mille ainus konstant on muutus

Elektroonikasektor ei tunneta piire vanade ja uute ettevõtlusmudelite vahel.Foto: Raul Mee

Kui elektroonikasektori vähene tuntus muudab töötajate värbamise keeruliseks, siis pidev tehnoloogiate uuenduslaine hoiab leiva laual ka tulevikus. Sedasi märkis elektroonikatööstuse liidu tegevjuht Arno Kolk.

Sarnaselt elektroonika endaga kipub ka elektroonikatööstus tihtilugu olema nähtamatu. „Inimesed tegelikult ei tea, et meie tehased olemas on. Nad on üsna väikesed, suitsevaid korstnaid pole ja linnapilti tehased ei risusta,“ märkis Kolk. „Me oleme kitsas ringis laialt tuntud,“ tõi ta seetõttu võrdluseks.

Vähene tuntus osutub aga probleemiks eelkõige inimeste värbamisel ning noorte inimeste erialavaliku suunamisel.

„Kui noor inimene ülikooli astudes inseneeriat ei vali, siis temast inseneri ilmselt ei saa. Valikut tehakse tavaliselt teadmiste põhjal, mis sel hetkel olemas on ja kui tõesti tehastest teadmisi ei ole, siis valikut selle kasuks ei tehta,“ lausus Kolk Äripäeva raadio saates „Tulevikuäri“.

Sarnaselt paljude teiste sektoritega on elektroonikatööstuse tööjõukulu suurenenud viimasel ajal märkimisväärselt. Kui 2016. aastal moodustas palgakulu käibest vaid 4,9%, siis eelmisel aastal ulatus see juba 7%ni, selgub Äripäeva Infopanga elektroonikasektori konkurentsiraportist. Töötajate arv sektoris suurenes samal ajal 7,4% võrra ulatudes ligi 4500ni, suurimaks tööandjaks Ericsson Eesti 1547 töötajaga.

Idud ja autod kõrvuti

Kolk märkis, et elektroonikasektoris uue ja vana majanduse vastandust tunda ei ole – ühed kliendid kõik. Selleks, et idufirmad tooteni jõuaksid, on vaja ka tehnikat, mis selle tööle paneks. „Eesti idufirmad tulevad tõesti tihti välja väga põneva tooteideega, aga elektroonikaarenduse või tootmise võimekust pole. Ja siis tehakse toode üheskoos valmis, näiteks sõidavad tänavatel pakirobotid,“ sõnas Kolk.

Eesti elektroonikatööstuse liidu tegevjuht Arno Kolk Foto: Raul Mee

Samas ei kao ka kuhugi side vanemate sektoritega. „Me töötame ka väga klassikaliste firmadega, sest autotööstust on väga raske iduks nimetada,“ lausus ta. Nii toob Kolk välja, et kui vanasti sai autotööstus hakkama sisuliselt ilma elektroonikata, siis tänapäeval seda väga enam ette ei kujutaks – alates juhtimiselektroonikast ja turvapatjadest kuni akende kerimismehhanismini.

Lisaks mugavusihale kannustab tagant soov ja vajadus käia kaasas keskkonnanõuetega ning säästlikuma eluviisiga. Seetõttu näeb Kolk ka rohetehnoloogiates positiivset. „Elektriautos on ju veel rohkem elektroonikat kui bensiinimootoriga autos, mis tuleb kõik projekteerida ja valmis teha, makstes juba tuhandeid eurosid elektroonika eest. Samamoodi päikesepaneelidega, sest iga päikesepargi või -paneeli taga on mingi inverter, mis on elektroonikatoode. Kogu see hajutatud võrgujuhtimine põhineb jällegi elektroonikatoodetel ja vastaval tarkvaral. Nii et seal on tööpõld väga lai, võimalusi on tohutult palju.“

Pidevad muutused tingivad ka selle, et ettevõtted peavad olema valmis pidevaks muutuseks. „Muutus on ainuke konstantne asi meie sektoris,“ lausus Kolk.

Hiinat ei karda

Hiina mõju elektroonikatööstuse allhankele Kolk üle ei võimendaks. „Isegi Lääne-Euroopas – kus on ometi kõrged palgad ja kallis kõike teha – on elektroonika allhanketööstus täiesti olemas. Seal on pea 1400 ettevõtet ja nende summaarne käive on suurem kui Ida-Euroopas. Samas kui võiks ju arvata, et kõik on idasse kolinud, näiteks meile, tšehhidele ja ungarlastele. Kasv on olemas nii idas kui ka läänes,“ lausus Kolk.

„See annab meile lootust, kui räägitakse, et kõik kaob ära, kui vähe kallimaks läheb – küsimus ei ole alati viimases sendis, vaid võimekuses ja asukohas,“ lisas ta.

Kasum tõusis hoolimata Ericssoni tagasitõmbamisest

Möödunud aastal vähenes elektroonikasektori koondkäive Ericsson Eesti haru käibe vähenemise tõttu märkimisväärselt, kuid sellegipoolest suudeti kokkuvõttes suurendada kasumit, selgub Äripäeva Infopanga elektroonikatööstuse konkurentsiraportist. Koondkasum tõusis 25,5 miljonilt eurolt 26,7 miljonile eurole, samal ajal kui Ericssoni kasum vähenes 6,8 miljonit eurot. Ülejäänud sektori ärikasumi kasv oli seega 56,2%. Sektori suurematest ettevõtetest ei jäänud kahjumisse ükski firma.

Elektroonikasektori käive vähenes möödunud aastal 21,8%, ulatudes 1,21 miljardi euroni. Eelneval aastal oli ainuüksi Ericssoni enda kogukäive samas suurusjärgus. Aastaga vähenes elektroonikahiiu käibe maht 32,8% ehk langes 815 miljoni euroni, kuid siiski hoolimata sellest moodustab Rootsi ettevõtte Eesti haru kaks kolmandikku kogu elektroonikasektori käibest.

Suuremad ettevõtted käibe poolest	Müügitulu 2017	Ärikasum 2017	Käibekasv	Ärikasumi kasv	Tegevusala
Ericsson Eesti AS	815 351 000	4 351 000	-32,80%	-61%	Telekommunikatsiooniseadmete tootmine ja insenerikeskus
Enics Eesti AS	101 252 823	5 914 516	5,40%	32,40%	Tööstuselektroonika tootmisteenused
Eolane Tallinn AS	68 399 880	1 647 072	57,60%	128,70%	Telekommunikatsiooni elektroonikaseadmed
Scanfil OÜ	62 884 826	2 831 377	6,60%	94,80%	Tööstuselektroonika- ja telekommunikatsiooni toodete tootmis- ja toimetusteenuse pakkumine
FLIR Systems Estonia OÜ	44 203 000	4 411 000	35,30%	35,80%	Termograafiasüsteemide tootmine
NOTE Pärnu OÜ	28 635 044	1 528 769	12,60%	17,80%	Elektroonika tootmisteenuse osutamine
Incap Electronics Estonia OÜ	17 314 409	491 537	65%	P	Kõrgekvaliteediliste elektromehaaniliste toodete valmistamise teenuse pakkuja energiatõhususe ja heaolutehnoloogia valdkonnas.
Ouman Estonia OÜ	16 855 949	537 388	15%	175,60%	Termoreguleerimisseadmete tootmine ja hulgimüük.
Ordi AS	8 804 252	67 674	-8,40%	-69,20%	Arvutitootja
Inission Tallinn OÜ	8 224 246	462 257	43%	125,80%	Trükkplaatide tootmine

Majandusaasta aruandes põhjendab Ericsson sedalaadset käibe langust logistika tarneahela muudatustega kontserni sees, tooteportfelli vahetusega ning sellega, et uute toodete omahind on madalam. Sarnaselt Eesti haruga vähenes kogu Ericssoni kogukäive ligi kümnendiku võrra.

Seevastu kasumi kasvu panustasid kõige enam Enics Eesti, FLIR Systems Estonia ja Scanfil – kõigil tõusis ärikasum vähemalt miljoni euro võrra. Käive kasvas kõige enam Eolan Tallinnal – rohkem kui 25 miljoni euro võrra, ulatudes 68,4 miljoni euroni.

Äripäeva infopanga kokku pandud elektroonikatööstussektori konkurentsiraport on koostatud 2017. aasta majandusaruannetes esitatud andmete baasil. Lisaks kajastuvad analüüsis maksu- ja tolliameti 2018. esimese poolaasta andmed. Raportisse on kaasatud ettevõtted, mille müügitulu vähemalt ühel aastal vahemikus 2014-2017 aastal ületas 70 000 eurot.
Täismahus 46 lehekülje pikkust raportit 63 ettevõtte kohta koos pingerividega saab osta Äripäeva e-poest: https://pood.aripaev.ee/elektroonika

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Jaga lugu: