• Jaga lugu:

    Tööstusharu, mille ainus konstant on muutus

    Elektroonikasektor ei tunneta piire vanade ja uute ettevõtlusmudelite vahel.Foto: Raul Mee

    Kui elektroonikasektori vähene tuntus muudab töötajate värbamise keeruliseks, siis pidev tehnoloogiate uuenduslaine hoiab leiva laual ka tulevikus. Sedasi märkis elektroonikatööstuse liidu tegevjuht Arno Kolk.

    Sarnaselt elektroonika endaga kipub ka elektroonikatööstus tihtilugu olema nähtamatu. „Inimesed tegelikult ei tea, et meie tehased olemas on. Nad on üsna väikesed, suitsevaid korstnaid pole ja linnapilti tehased ei risusta,“ märkis Kolk. „Me oleme kitsas ringis laialt tuntud,“ tõi ta seetõttu võrdluseks.
    Vähene tuntus osutub aga probleemiks eelkõige inimeste värbamisel ning noorte inimeste erialavaliku suunamisel.
    „Kui noor inimene ülikooli astudes inseneeriat ei vali, siis temast inseneri ilmselt ei saa. Valikut tehakse tavaliselt teadmiste põhjal, mis sel hetkel olemas on ja kui tõesti tehastest teadmisi ei ole, siis valikut selle kasuks ei tehta,“ lausus Kolk Äripäeva raadio saates „Tulevikuäri“.
    Sarnaselt paljude teiste sektoritega on elektroonikatööstuse tööjõukulu suurenenud viimasel ajal märkimisväärselt. Kui 2016. aastal moodustas palgakulu käibest vaid 4,9%, siis eelmisel aastal ulatus see juba 7%ni, selgub Äripäeva Infopanga elektroonikasektori konkurentsiraportist. Töötajate arv sektoris suurenes samal ajal 7,4% võrra ulatudes ligi 4500ni, suurimaks tööandjaks Ericsson Eesti 1547 töötajaga.
    Idud ja autod kõrvuti
    Kolk märkis, et elektroonikasektoris uue ja vana majanduse vastandust tunda ei ole – ühed kliendid kõik. Selleks, et idufirmad tooteni jõuaksid, on vaja ka tehnikat, mis selle tööle paneks. „Eesti idufirmad tulevad tõesti tihti välja väga põneva tooteideega, aga elektroonikaarenduse või tootmise võimekust pole. Ja siis tehakse toode üheskoos valmis, näiteks sõidavad tänavatel pakirobotid,“ sõnas Kolk.
    Eesti elektroonikatööstuse liidu tegevjuht Arno Kolk Foto: Raul Mee
    Samas ei kao ka kuhugi side vanemate sektoritega. „Me töötame ka väga klassikaliste firmadega, sest autotööstust on väga raske iduks nimetada,“ lausus ta. Nii toob Kolk välja, et kui vanasti sai autotööstus hakkama sisuliselt ilma elektroonikata, siis tänapäeval seda väga enam ette ei kujutaks – alates juhtimiselektroonikast ja turvapatjadest kuni akende kerimismehhanismini.
    Lisaks mugavusihale kannustab tagant soov ja vajadus käia kaasas keskkonnanõuetega ning säästlikuma eluviisiga. Seetõttu näeb Kolk ka rohetehnoloogiates positiivset. „Elektriautos on ju veel rohkem elektroonikat kui bensiinimootoriga autos, mis tuleb kõik projekteerida ja valmis teha, makstes juba tuhandeid eurosid elektroonika eest. Samamoodi päikesepaneelidega, sest iga päikesepargi või -paneeli taga on mingi inverter, mis on elektroonikatoode. Kogu see hajutatud võrgujuhtimine põhineb jällegi elektroonikatoodetel ja vastaval tarkvaral. Nii et seal on tööpõld väga lai, võimalusi on tohutult palju.“
    Pidevad muutused tingivad ka selle, et ettevõtted peavad olema valmis pidevaks muutuseks. „Muutus on ainuke konstantne asi meie sektoris,“ lausus Kolk.
    Hiinat ei karda
    Hiina mõju elektroonikatööstuse allhankele Kolk üle ei võimendaks. „Isegi Lääne-Euroopas – kus on ometi kõrged palgad ja kallis kõike teha – on elektroonika allhanketööstus täiesti olemas. Seal on pea 1400 ettevõtet ja nende summaarne käive on suurem kui Ida-Euroopas. Samas kui võiks ju arvata, et kõik on idasse kolinud, näiteks meile, tšehhidele ja ungarlastele. Kasv on olemas nii idas kui ka läänes,“ lausus Kolk.
    „See annab meile lootust, kui räägitakse, et kõik kaob ära, kui vähe kallimaks läheb – küsimus ei ole alati viimases sendis, vaid võimekuses ja asukohas,“ lisas ta.

    Kasum tõusis hoolimata Ericssoni tagasitõmbamisest

    Möödunud aastal vähenes elektroonikasektori koondkäive Ericsson Eesti haru käibe vähenemise tõttu märkimisväärselt, kuid sellegipoolest suudeti kokkuvõttes suurendada kasumit, selgub Äripäeva Infopanga elektroonikatööstuse konkurentsiraportist. Koondkasum tõusis 25,5 miljonilt eurolt 26,7 miljonile eurole, samal ajal kui Ericssoni kasum vähenes 6,8 miljonit eurot. Ülejäänud sektori ärikasumi kasv oli seega 56,2%. Sektori suurematest ettevõtetest ei jäänud kahjumisse ükski firma.
    Elektroonikasektori käive vähenes möödunud aastal 21,8%, ulatudes 1,21 miljardi euroni. Eelneval aastal oli ainuüksi Ericssoni enda kogukäive samas suurusjärgus. Aastaga vähenes elektroonikahiiu käibe maht 32,8% ehk langes 815 miljoni euroni, kuid siiski hoolimata sellest moodustab Rootsi ettevõtte Eesti haru kaks kolmandikku kogu elektroonikasektori käibest.
    Suuremad ettevõtted käibe poolest
    Müügitulu 2017
    Ärikasum 2017
    Käibekasv
    Ärikasumi kasv
    Tegevusala
    Ericsson Eesti AS815 351 0004 351 000-32,80%-61%Telekommunikatsiooniseadmete tootmine ja insenerikeskus
    Enics Eesti AS101 252 8235 914 5165,40%32,40%Tööstuselektroonika tootmisteenused
    Eolane Tallinn AS68 399 8801 647 07257,60%128,70%Telekommunikatsiooni elektroonikaseadmed
    Scanfil OÜ62 884 8262 831 3776,60%94,80%Tööstuselektroonika- ja telekommunikatsiooni toodete tootmis- ja toimetusteenuse pakkumine
    FLIR Systems Estonia OÜ44 203 0004 411 00035,30%35,80%Termograafiasüsteemide tootmine
    NOTE Pärnu OÜ28 635 0441 528 76912,60%17,80%Elektroonika tootmisteenuse osutamine
    Incap Electronics Estonia OÜ17 314 409491 53765%PKõrgekvaliteediliste elektromehaaniliste toodete valmistamise teenuse pakkuja energiatõhususe ja heaolutehnoloogia valdkonnas.
    Ouman Estonia OÜ16 855 949537 38815%175,60%Termoreguleerimisseadmete tootmine ja hulgimüük.
    Ordi AS8 804 25267 674-8,40%-69,20%Arvutitootja
    Inission Tallinn OÜ8 224 246462 25743%125,80%Trükkplaatide tootmine
    Majandusaasta aruandes põhjendab Ericsson sedalaadset käibe langust logistika tarneahela muudatustega kontserni sees, tooteportfelli vahetusega ning sellega, et uute toodete omahind on madalam. Sarnaselt Eesti haruga vähenes kogu Ericssoni kogukäive ligi kümnendiku võrra.
    Seevastu kasumi kasvu panustasid kõige enam Enics Eesti, FLIR Systems Estonia ja Scanfil – kõigil tõusis ärikasum vähemalt miljoni euro võrra. Käive kasvas kõige enam Eolan Tallinnal – rohkem kui 25 miljoni euro võrra, ulatudes 68,4 miljoni euroni.

    Äripäeva infopanga kokku pandud elektroonikatööstussektori konkurentsiraport on koostatud 2017. aasta majandusaruannetes esitatud andmete baasil. Lisaks kajastuvad analüüsis maksu- ja tolliameti 2018. esimese poolaasta andmed. Raportisse on kaasatud ettevõtted, mille müügitulu vähemalt ühel aastal vahemikus 2014-2017 aastal ületas 70 000 eurot.

    Täismahus 46 lehekülje pikkust raportit 63 ettevõtte kohta koos pingerividega saab osta Äripäeva e-poest: https://pood.aripaev.ee/elektroonika

    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ühes asjas on meil parim valitsusjuht, juhtumisi ülitähtsas asjas
Peaminister Kaja Kallas on välispoliitikas näidanud sisu ja jõudu. Seesama aus julgus tuleb tal leida ka riigisisestes küsimustes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas on välispoliitikas näidanud sisu ja jõudu. Seesama aus julgus tuleb tal leida ka riigisisestes küsimustes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti börsidel jätkus nädal langusega
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Rahvusvaheline kullerfirma DHL Express: kogu kullerteenuse sektor on tugevas arengu- ja kasvufaasis
Globaalset rahvusvahelist kullerteenust ning e-kaubandusfirmadele nõustamist pakkuv DHL Express Estonia AS tähistab lähiajal juba 30. tegevusaastat Eestis. Ettevõtte tegevjuht Kristina Laaneots nendib, et viimased aastad on näidanud tugevat arengut ning kasvufaasi, mis iseloomustab kogu sektorit.
Globaalset rahvusvahelist kullerteenust ning e-kaubandusfirmadele nõustamist pakkuv DHL Express Estonia AS tähistab lähiajal juba 30. tegevusaastat Eestis. Ettevõtte tegevjuht Kristina Laaneots nendib, et viimased aastad on näidanud tugevat arengut ning kasvufaasi, mis iseloomustab kogu sektorit.
Jaan Kalmus: 35 aastat kroonikuna kaamera taga
Kuu aja pärast peab 35 aasta tegutsemisjuubelit Eesti vanim erafirma, Tartus video- ja heliteenust pakkuv OÜ Audio-Video. Uue aasta algul vahetus firmas juhataja: ettevõtte üks asutajaid Jaan Kalmus seenior andis juhtohjad üle Jaan Kalmus juuniorile. Intervjuus Äripäevale ütles Jaan Kalmus seenior, et vastu aitasid pidada usk, lootus, loll järjekindlus ja armastus oma töö vastu, kirjutab neljapäeval, 26.01 Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Kuu aja pärast peab 35 aasta tegutsemisjuubelit Eesti vanim erafirma, Tartus video- ja heliteenust pakkuv OÜ Audio-Video. Uue aasta algul vahetus firmas juhataja: ettevõtte üks asutajaid Jaan Kalmus seenior andis juhtohjad üle Jaan Kalmus juuniorile. Intervjuus Äripäevale ütles Jaan Kalmus seenior, et vastu aitasid pidada usk, lootus, loll järjekindlus ja armastus oma töö vastu, kirjutab neljapäeval, 26.01 Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.