Allan Rajavee • 2. jaanuar • 2 min
Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Ilutulestik hävitas perefirma elutöö

Nurmiko üks omanikke Reeli Ungerson laadis enda Facebooki kontole fotod põlengu tagajärgedest. Fotodelt on näha, et tules on hävinud nii kasvuhoone tootmisliinid kui ka taimed.   Foto: Facebook

"Meie uus aasta hakkas võimsalt, üks signaalrakett hävitas kogu meie pere elutöö. Nurmiko aiand oli 100% pereettevõte ja oma kätega ehitatud – südamega loodud," kirjutas Nurmiko omaniku Jaak Ungersoni pereliige Reeli Ungerson sotsiaalmeedias.

Päästeameti ja pere-ettevõtte Nurmiko teiste töötajate sõnul olid 2002. aastal soetatud aiandi kasvuhooned kindlustatud.

Nurmiko omanik Jaak Ungerson viibib välisriigis puhkusel ega soovinud põlengu asjaolusid ja tekkinud kahju täpsemalt kommenteerida enne järgmise nädala keskpaika, mil ta Eestisse naaseb. Samuti selgub selleks ajaks täpsem kahju ulatus.

Ungerson tegi üleskutse piirata rakettide ja ilutulestiku kasutamist.

Nurmikol oli 2017. aasta lõpu seisuga kasvuhoonepinda 15 000 ruutmeetrit. Põleng levis 8400 ruutmeetrile. Ettevõtte käive oli 2017. aastal 1,79 miljonit eurot, kasumit teenis ettevõte 414 119 eurot. Lõppenud aasta kolmanda kvartali seisuga oli Nurmikol 22 töötajat.

Mis juhtus?

Teade põlengust jõudis päästeametini vahetult pärast 1. jaanuari südaööd kella 00.18 ajal. Sündmuskohale jõudes sai päästjatele selgeks, et kasvuhooned konstruktsioonid on tules raskelt kahjustada saanud, mistõttu hooneid enam tulest päästa ei saa. Sestap keskendusid tuletõrjujad tule leviku peatamisele ja tootmishoone päästmisele, mis tules kahjustusi ei saanud.

Põlengu kustutamist rakendasid keerulised ilmastikuolud, peamiselt tugev tuul, mis kiirendas leekide levikut.

1. jaanuaril kella üheksani hommikul kestnud kustustööde käigus selgus, et põleng sai eeldatavasti alguse signaalraketist. „Menetlejad lähevad täna sündmuskohale täpsemaid uurimistoiminguid tegema,“ kinnitas päästeameti kõneisik.

Politsei pressiesindaja Marie Aava sõnul polnud siiski tegemist punast värvi signaalraketiga, mille tulistamine on Eestis seadusvastane, vaid hoopis kollakat värvi raketiga, mille kasutamine ilutulestikuna pole keelatud. Sestap käsitletakse Nurmiko põlengut õnnetusjuhtumi, mitte kuriteona.

Tuleõnnetuse on läbi elanud ka Oleg Gross, kelle suhtumine kindlustusse oli skeptiline. 2003. aastal põles maha pool tema Lepnasse rajatud tootmis- ja laokompleksist. "Meil on kõik pikki aastaid kindlustamata, peal on vaid sundkindlustus, kus vaja, ja ma arvan, et me ei kindlusta ka edaspidi," arvas Gross toona. Ta lubas vaid hooned võimalikult tulekindlaks muuta.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt