Hiiumaa Apollo kaitseala on energiafirmal pinnuks silmas

Eelmisel aastal jätsid rahandusminister Toomas Tõniste, riigihalduse minister Jaak Aab ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo samale eelnõule kooskõlastuse andmata. Teised ministeeriumid vaikisid, aga vaikimine tähendab valitsuse reglemendi järgi nõusolekut. Palo ja Tõniste heitsid toona ette, et kaitse alla võtmise kaval oli puudu sotsiaal-majanduslik analüüs, lihtsamalt öeldes oli kavas arvestatud meremadalal peatuvate lindude heaoluga, aga ei oldud kaalutud, millist mõju see avaldaks Hiiumaa majanduslikule arengule.

Nüüd on keskkonnaministeerium seisukohal, et kaitseala moodustamine ei avalda olulist negatiivset sotsiaalmajanduslikku mõju ei riiklikul ega kohalikul tasandil. Mõlema ministeeriumi ettepanekul on seletuskirja ka täiendatud, kinnitas Aasma.

Selle peamine põhjus ongi praeguseks Eesti Energiale läinud Hiiumaa avamerepargi projekt, mille keskkonnamõjude hindamise käigus tegid linnueksperdid leevendusmeetmena ettepaneku nihutada tuulepargi asukohta lõuna poole, et mõju lindudele poleks liiga suur. "Arendajale see sobis ja keskkonnamõjude hindamine esitati kinnitamisele sellisena, kus tuulepargil on uus asukoht. Tuulepargi maht selle käigus ei muutunud. Moodustatav kaitseala ja (keskkonnamõjude hindamise järgi) planeeritav tuulepark ei kattu," ütles Aasma.

Ühesõnaga, kuivõrd tuuleparki samale kohale ei kavandata, siis pole ka vaja kaitseala majanduslikku mõju analüüsida.

Eesti Energia tütarfirmal Enefit Greenil on arendusfaasis meretuulepark võimsusega 700–1100 megavatti ning plaan on see tuulepark ka pärast uuringuid ja lubade saamist valmis ehitada. Projekt tuli riiklikule firmale üle koos Nelja Energia ostuga. Enefit Greenil endal oli varem neli tuuleparki koguvõimsusega 111 megavatti, Nelja Energiaga tuli kaasa 17 tuuleparki, mis asuvad üle Baltikumi, nende koguvõimsus on 287 megavatti.

Loode-Eesti meretuulepargi arendaja on kompromissina loobunud Apollo madalikule tuulepargi rajamisest ja tuulepargi ala nihutanud, möönis energiafirma. "Vaatamata sellele on meie seisukoht, et Apollo meremadaliku kaitse alla võtmine ei ole põhjendatud ning looduskaitseala moodustamisel on hindamata jäetud sotsiaalmajanduslik mõju. Kusjuures Hiiu merealade maakonnaplaneeringus on toodud välja nõuded, millega peaks looduskaitseala moodustamisel arvestama," oli Enefit Greeni juht Aavo Kärmas plaani suhtes kriitiline.

Juhul, kui looduskaitseliste piirangutega muudetakse Loode-Eesti meretuulepargi rajamine raskeks või äärmiselt keeruliseks, siis satub ohtu Eesti majanduse ja energeetika taastuvenergia eesmärkide täitmine, hoiatas Kärmas.

Samuti heidab Kärmas ette, et viimasel ajal on looduskaitseseadust kasutatud ära, et pidurdada tehnorajatise, näiteks tuulegeneraatorite, püstitamist.

Sellisele süüdistusele ei ole ministeeriumil muud vastata, kui et "keskkonnaministeerium menetleb ja analüüsib ainult selliseid loodusobjektide kaitse alla võtmise ettepanekuid, mille kohta on taustainfo põhjal teada, et loodusväärtused seal esinevad ja on võimalus, et nende kaitse on oluline nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil".