• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,67
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,67
  • 23.01.19, 11:40
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Õiguskomisjon kärpis rahapesuvastase seaduse ambitsioone

Palju kriitikat pälvinud raha päritolu pöördtõendamise nõue otsustati riigikogu komisjonis töös olevast rahapesuvastase võitluse seaduse eelnõust välja võtta, rahandusministeeriumil on nüüd aega kuni veebruari alguseni, et tulla lagedale uute, paremate ettepanekutega.
Riigilt Danske skandaali asjus tugevamat reaktsiooni nõudnud Jaanus Karilaid peab raha päritolu pöördtõendamise seadusse viimist siiski ülemääraseks.
  • Riigilt Danske skandaali asjus tugevamat reaktsiooni nõudnud Jaanus Karilaid peab raha päritolu pöördtõendamise seadusse viimist siiski ülemääraseks.
  • Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix
Danske rahapesuskandaali valguses esitatud valitsuse seaduseelnõu nägi ette nii raha päritolu ümberpööratud tõendamise kohustuse kui ka vara konfiskeerimise. Õiguskantsler Ülle Madise avaldas eelnõule tulist kriitikat, sest need meetmed piiravad tugevalt omandipõhiõigust ning põrkuvad mitme põhiseaduse põhimõttega: seaduslikkuse, süütuse presumptsiooni ja enese mittesüüstamise privileegiga.
Detsembris tõdes õiguskomisjoni juht Jaanus Karilaid, et eelnõu on toores ja sellisel kujul sellega edasi minna ei saa. "Eelnõu on toores lihtsal põhjusel: kui rahapesuvastaste meetmete eesmärk on tõsta majanduskeskkonna usaldusväärsust, siis praegu pakutava kavaga ei tohi anda vastupidist efekti, kus võiks pihta saada näiteks inimeste põhiõigused," rääkis Karilaid toona.
Nüüd ongi eelnõust eemaldatud punktid, mis sätestasid vara legaalse päritolu pööratud tõendamiskoormuse regulatsiooni. Komisjoni ettepanekul püütakse leida eelnõu esimese ja teise lugemise vahel pööratud tõendamiskoormuse regulatsioonile kompromiss-sõnastus nii, et isikute õiguste piiramine oleks selgemini eesmärgistatud, piiritletud ja õigustatud, selgub uuest seletuskirjast.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Komisjon märkis, et rahandusministeerium nõustus komisjoni otsusega. Ja nüüd ongi ministeeriumil aega 6. veebruarini, et seoses pöördtõendamisega uusi ettepanekuid teha. Rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross ütles, et ministeerium valmistab praegu eelnõule täiendusi, et lahendada mõned riigikogus arutluste käigus kerkinud küsimused, sealhulgas põhiõiguste kaitse tugevam tagamine.
"Arutame ettepanekud enne õiguskomisjonile esitamist läbi ka kolleegidega teistest ministeeriumidest. Pöördtõendamise instituut oleks oluliseks heidutuseks potentsiaalsetele rahapesijatele ja kuna rahapesuvastase võitluse tõhustamiseks on vaja astuda samme ja seda operatiivselt, siis loodame väga, et eelnõu veel enne valimisi riigikogus menetletud saaks. Kui aga riigikogu praegune koosseis ei jõua pöördtõendamist seadusena vastu võtta, siis töötame sellega kindlasti edasi, kuna rahapesu tõkestamise seisukohalt on tegemist väga olulise eelnõuga," lisas Ross.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 8 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele