Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikogu tõmbab rahapesuseadusele pidurit

    Riigikogu õiguskomisjoni juht Jaanus Karilaid.Foto: Andres Haabu

    Rahandusministeeriumi kava muuta rahapesukahtluse korral raha päritolu tõendamine tulevikus raha omaniku kohustuseks on riigikogu õiguskomisjoni hinnangul veel toores ning vajab lisaanalüüsi.

    "Täna kestis komisjoni arutelu poolteist tundi ja selles küpsuse astmes ei saa eelnõu esimesele lugemisele veel lasta. Eelnõu on toores lihtsal põhjusel: kui rahapesuvastaste meetmete eesmärk on majanduskeskkonna usaldusväärsuse tõstmine, siis praegu pakutava kavaga ei tohi anda vastupidist efekti, kus võiks pihta saada näiteks inimeste põhiõigused," rääkis õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid.
    Seepärast vajab eelnõu tema sõnul põhjalikku analüüsi, vaadata tuleb lisaaspekte ja tagada, et "kurjategijate tagaajamisel ei jääks aus inimene hammasrataste vahele". Karilaid avaldas kiitust rahandusministrile, kes lõpuks ometi on tervikliku nägemusega parlamendi ette tulnud, kuid õiguskomisjonis jäi kõlama argument, et seaduse lähteülesande fookus tuleb üle vaadata.
    "Kui vaatame kas või Danske panga juhtumit, siis peaksime ennekõike keskenduma rahvusvahelistele juhtumitele ja ülekannetele," märkis Karilaid.
    Eelnõuga jätkatakse tema sõnul jaanuari esimeses pooles, kui senine kriitika on saanud eelnõu väljatöötajate käest täiendavad vastused.
    Seadusekavaga nähti ette rahapesu tundemärkidega ülekannete puhul ümberpööratud tõendamiskoormus, mis lasuks raha omanikul. Karilaiu sõnul tuleb üle kontrollida, kas see läheb näiteks kokku süütuse presumptsiooniga põhimõttega.
    Seaduseelnõu on tuliselt kritiseerinud ka õiguskantsler. Karilaid kinnitas, et komisjoni liikmed said neljaleheküljelise kirja kätte esmaspäeval, selles tehtud ettepanekud loetakse tähelepanelikult läbi ning võetakse vajadusel arvesse.
    Meetmed põrkuvad mitme põhiseaduse põhimõttega
    Õiguskantsler Ülle Madise märkis komisjonile saadetud kirjas, et nii ümberpööratud tõendamine kui vara konfiskeerimine piiravad tugevalt omandipõhiõigust ning põrkuvad mitme põhiseaduse põhimõttega: seaduslikkuse, süütuse presumptsiooni ja enese mittesüüstamise privileegiga.
    Madise möönab arvamuses, et riik ei tohi olla rahapesuvastases võitluses tegevusetu. "Samas ei saa nii põhimõttelisi ja laiapõhjalisi muudatusi õiguskorras teha kiirustades, ilma põhjaliku mõjuanalüüsita ja ühiskondliku aruteluta," märgib ta.
    "Eelnõus ettenähtud abinõud võivad olla küll muu hulgas tõhusad rahvusvahelise rahapesu tõkestamiseks, kuid eeskätt piiravad need oluliselt põhiõigusi ja mõjutavad negatiivselt ettevõtluskeskkonda. Nende muudatuste mõju on oluliselt laiem ega puuduta üksnes neid isikuid, kes tegelevad rahapesuga. Seetõttu on kaheldav kavandatavate muudatuste proportsionaalsus," lisab Madise.
    Ka Madise soobitab, et kui eesmärk on võidelda rahvusvahelise rahapesuga, peaksid kasutatavad abinõud olema sedavõrd täpselt suunatud, et nende toime piirdukski rahvusvahelise rahapesuga. "Olemasoleval kujul puudutab eelnõu oluliselt laiemat isikute ringi ning põhimõtteliselt on võimalik tõendamiskoormus ümber pöörata igaühe suhtes," ütleb ta.
    Lisaks on Euroopa Inimõiguste Kohus öelnud, et ümberpööratud tõendamiskoormuse korral peavad kaasnema tõhusad menetluslikud garantiid, eelnõus selliseid ei ole.

    Rahandusministeeriumi hinnangul on eelnõu operatiivne vastuvõtmine ja rakendamine rahapesu tõkestamisel vajalikud, kuid mõistame, et Eesti õiguskorra jaoks on tegemist olulise sammuga, mis vajab riigikogus põhjalikku arutelu.

    Rahapesu on oht Eesti majandusele ja usaldusväärsusele ning seoses tema rahvusvahelise olemusega on sellega võitlemine keeruline. Pöördtõendamise eelnõu põhiline eesmärk on anda Rahapesu Andmebüroole ja prokuratuurile täiendav tööriist, et tõhusamalt takistada „musta raha“ transiiti läbi Eesti finantssektori.

    Oluline on rõhutada kaht aspekti. Esiteks, tegemist on haldusmeetmega, mitte karistusõigusliku meetmega. Ja teiseks, vara käsutamise piiramine toimub rangelt kohtu loal ja kontrolli all.

    Ülle Eelmaa, rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist
    Rahandusministeerium selgitas, et rahapesu tõkestamise süsteemis iseenesest midagi ei muutu, kehtima jääb sama korraldus, mis viimase 10 aasta jooksul. Rahapesu Andmebüroo (RAB) analüüsib teatiseid kahtlaste tehingute kohta, mille neile peavad esitama pangad ja teised seadusega ette nähtud finantssektori äriühingud. Analüüsi põhjal otsustab RAB, kas on vaja mingitel juhtudel seada piiranguid vara käsutamisele. Kehtiva seaduse alusel saab seda teha maksimaalselt 90 päevaks.
    Kõik see jääb samaks ka edaspidi, kuid kehtiva seaduse kitsaskoht on ministeeriumi hinnangul see, et kriminaalasja saab alustada vaid juhul, kui riik on tõendanud, et vara on kuritegelikku päritolu ehk teisisõnu, et selle saamiseks on toime pandud kuritegu. Arvestades rahapesu rahvusvahelist olemust on see aga enamustel juhtudel äärmiselt keeruline.
    Eelnõu võimaldaks juhul, kui kriminaalasja ei algatatud, aga kahtlused raha kuritegeliku päritolu osas jäävad ikka püsima, RABil pöörduda halduskohtu poole selle vara käsutuse piiramiseks üheks aastaks. Kohus vaatab esitatud materjalid üle ja otsustab loa andmise. Sellisel juhul peab isik tõendama RABile vara legaalset päritolu. Kui see on tõendatud, siis vara käsutuse piirang võetakse maha. Kui seda ei suudeta tõendada, siis pöördub RAB halduskohtu poole vara riigi tuludesse pööramiseks, mille suhtes kohus seejärel otsuse langetab.
    Rahandusministeerium märkis, et RAB seab aastas ca 50 vara käsutamise piirangut ja näiteks eelmisel aastal jäi RABi hinnangul rahapesukahtlus püsima 5 juhtumi puhul summas 2 315 655 eurot.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.