- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,98%39 593,72
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,65
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,98%39 593,72
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,65
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põllumehi tabas mullu suur kaotus
Teravilja saagikus jäi eelmisel aastal võrreldes aasta varasemaga kolmandiku võrra madalamaks, teatas statistikaamet. Eelmisel aastal said põllumehed hektarilt keskmiselt 2625 kilogrammi teravilja – seda on kolmandiku võrra vähem kui aasta varem. Teraviljasaak kokku oli 919 828 tonni, mida on 29,9% vähem kui aasta varem.
Ometi oli eelmisel aastal teravilja külvipind suurem kui aasta varem. Teravilja kasvatati 350 433 hektaril, mida on 6% rohkem kui aasta varem.
Teraviljasaagist moodustas 450 265 tonni nisu, 347 497 tonni oder ja 29 511 tonni rukis. Ühelt hektarilt saadi nisu 2913, otra 2509 ja rukist 2719 kilogrammi.
Nisu kasvatati 154 579 hektaril ehk 8,9% vähem kui 2017. aastal. Odra kasvupind suurenes 35,1% ja oli 138 485 hektarit. Rukki kasvupind vähenes varasema aastaga võrreldes 18,5% ja oli 10 854 hektarit.
Kaunvilja-buum on möödas
Kaunvilja kasvupind on viimase kümne aasta jooksul pidevalt suurenenud, aga eelmine aasta oli esimene, kus oli näha langust. Kaunvilja kasvatati 46 805 hektaril ehk 28,6% vähem kui 2017. aastal. Täpsemalt oli kaunviljasaak oli 70 966 tonni ehk 5,8% väiksem kui aasta varem. Hektarilt saadi keskmiselt 1516 kilogrammi kaunvilja.
Ka rapsi- ja rüpsiseemet hektarilt saadi peaaegu kolmandiku võrra vähem kui aasta varem. Rapsi- ja rüpsiseemne saak oli 113 595 tonni. 2018. aastal kasvatati rapsi ja rüpsi 72 683 hektaril. Hektarilt saadi keskmiselt 1563 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet.
Pisut vähenes ka kartulisaak, mis oli 88 434 tonni ehk 3% väiksem kui varasemal aastal. Kartuli kasvupind oli kokku 5205 hektarit ja hektarilt saadi keskmiselt 16 990 kilogrammi kartuleid.
Pisut paremini läks piimatootjatel
Esialgsetel andmetel toodeti eelmisel aastal 807 500 tonni piima ehk 2% rohkem kui aasta varem, teatas statistikaamet. Aasta lõpuks vähenes küll piimalehmade arv, kuid aasta keskmine piimatoodang lehma kohta suurenes.
Kuigi piimalehmade arv vähenes, jätkab keskmine piimatoodang lehma kohta tõusutrendi. Eelmisel aastal oli keskmine piimatoodang lehma kohta 9326 kilogrammi ehk 167 kilogrammi rohkem kui 2017. aastal.
Eelmise aasta lõpu seisuga oli Eestis 255 100 veist, sealhulgas 85 200 piimalehma. 2017. aasta sama ajaga võrreldes oli veiseid 1,5% rohkem, kuid piimalehmade arv vähenes 1,4%.
Eelmise aasta lõpuks oli Eestis 290 500 siga ning 78 300 lammast ja kitse. Sigu oli 2% rohkem ning lambaid ja kitsi 10% vähem kui 2017. aasta samal ajal. Linde oli aasta lõpus 2,1 miljonit ehk 3% vähem kui 2017. aasta lõpus.
Munad ja lihatoodang
Eelmisel aastal toodeti Eestis 206,6 miljonit muna ehk 2% rohkem kui aasta varem.
Tapaks müüdi (k.a eksport) ja majapidamistes tapeti 112 900 tonni (eluskaalus) loomi ja linde. Lihatoodang (eluskaalus) suurenes aastaga 6%. Seejuures lamba- ja kitseliha toodang suurenes 26%, veiseliha toodang 12% ja sealiha toodang 7%. Linnuliha toodang jäi sama suureks kui 2017. aastal.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele