Äripäev • 25. jaanuar
Jaga lugu:

Põllumehi tabas mullu suur kaotus

Eelmisel aastal kaotasid põllumehed aasta varasemaga võrreldes saagikusest koguni kolmandiku, samas piimatootjatel läks pisut paremini.

Kadarbiku Köögivili OÜ juht Ville Pak rääkis suvel Äripäevale, et saab sellelt kapsapõllult kätte umbes kolmandiku loodetud saagist.  Foto: Andras Kralla

Teravilja saagikus jäi eelmisel aastal võrreldes aasta varasemaga kolmandiku võrra madalamaks, teatas statistikaamet. Eelmisel aastal said põllumehed hektarilt keskmiselt 2625 kilogrammi teravilja – seda on kolmandiku võrra vähem kui aasta varem. Teraviljasaak kokku oli 919 828 tonni, mida on 29,9% vähem kui aasta varem.

Ometi oli eelmisel aastal teravilja külvipind suurem kui aasta varem. Teravilja kasvatati 350 433 hektaril, mida on 6% rohkem kui aasta varem.

Teraviljasaagist moodustas 450 265 tonni nisu, 347 497 tonni oder ja 29 511 tonni rukis. Ühelt hektarilt saadi nisu 2913, otra 2509 ja rukist 2719 kilogrammi.

Nisu kasvatati 154 579 hektaril ehk 8,9% vähem kui 2017. aastal. Odra kasvupind suurenes 35,1% ja oli 138 485 hektarit. Rukki kasvupind vähenes varasema aastaga võrreldes 18,5% ja oli 10 854 hektarit.

Kaunvilja-buum on möödas

Kaunvilja kasvupind on viimase kümne aasta jooksul pidevalt suurenenud, aga eelmine aasta oli esimene, kus oli näha langust. Kaunvilja kasvatati 46 805 hektaril ehk 28,6% vähem kui 2017. aastal. Täpsemalt oli kaunviljasaak oli 70 966 tonni ehk 5,8% väiksem kui aasta varem. Hektarilt saadi keskmiselt 1516 kilogrammi kaunvilja.

Ka rapsi- ja rüpsiseemet hektarilt saadi peaaegu kolmandiku võrra vähem kui aasta varem. Rapsi- ja rüpsiseemne saak oli 113 595 tonni. 2018. aastal kasvatati rapsi ja rüpsi 72 683 hektaril. Hektarilt saadi keskmiselt 1563 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet.

Pisut vähenes ka kartulisaak, mis oli 88 434 tonni ehk 3% väiksem kui varasemal aastal. Kartuli kasvupind oli kokku 5205 hektarit ja hektarilt saadi keskmiselt 16 990 kilogrammi kartuleid.

Pisut paremini läks piimatootjatel

Esialgsetel andmetel toodeti eelmisel aastal 807 500 tonni piima ehk 2% rohkem kui aasta varem, teatas statistikaamet. Aasta lõpuks vähenes küll piimalehmade arv, kuid aasta keskmine piimatoodang lehma kohta suurenes.

Kuigi piimalehmade arv vähenes, jätkab keskmine piimatoodang lehma kohta tõusutrendi. Eelmisel aastal oli keskmine piimatoodang lehma kohta 9326 kilogrammi ehk 167 kilogrammi rohkem kui 2017. aastal.

Eelmise aasta lõpu seisuga oli Eestis 255 100 veist, sealhulgas 85 200 piimalehma. 2017. aasta sama ajaga võrreldes oli veiseid 1,5% rohkem, kuid piimalehmade arv vähenes 1,4%.

Eelmise aasta lõpuks oli Eestis 290 500 siga ning 78 300 lammast ja kitse. Sigu oli 2% rohkem ning lambaid ja kitsi 10% vähem kui 2017. aasta samal ajal. Linde oli aasta lõpus 2,1 miljonit ehk 3% vähem kui 2017. aasta lõpus.

Munad ja lihatoodang

Eelmisel aastal toodeti Eestis 206,6 miljonit muna ehk 2% rohkem kui aasta varem.

Tapaks müüdi (k.a eksport) ja majapidamistes tapeti 112 900 tonni (eluskaalus) loomi ja linde. Lihatoodang (eluskaalus) suurenes aastaga 6%. Seejuures lamba- ja kitseliha toodang suurenes 26%, veiseliha toodang 12% ja sealiha toodang 7%. Linnuliha toodang jäi sama suureks kui 2017. aastal.

Jaga lugu:
Hetkel kuum