Balti riigid plaanivad Vene elektrile imporditolle

Kõrgete kvoodihindade ja langenud elektritootmise tingimustes mõjutas eelmisel aastal börsihinda Vene odav elekter, mis hoidis küll elektrihinna tõusu tagasi, kuid tõrjus ebaausa konkurentsi abil turult välja ka Eesti Energia tootmist. Lahendusena ootab Eesti imporditollide kehtestamist või Venemaa ja Valgevenega elektrikaubanduse katkestamist.

"Vene elekter tekitab Balti ja Põhjamaade elektriturul ebavõrdset konkurentsi, kuna Euroopa Liidust väljaspool asuvad tootjad ei pea ostma CO2-kvooti ning neile ei rakendu ka muid karme Euroopa Liidu keskkonnanõudmisi," ütles Eesti Energia juht Hando Sutter eelmisel nädalal.

Eesti Energia arvutuste järgi eksportisid Venemaa ja Valgevene elektribörsi Nord Pool piirkonda läbi Leedu ja Soome üle 13,3 teravatt-tunni elektrit. Eesti 2018. aasta elektritarbimine oli seejuures 8,7 teravatt-tundi. Võrreldes 2017. aastaga on Vene elektri kogus Põhjala ja Baltikumi turul kasvanud aastaga ligikaudu 50 protsenti. Nii palju Vene päritolu elektrit pole kunagi varem Nord Pooli elektriturule sisenenud.

Ilma piiranguteta tuleb elekter Baltikumi ka Kaliningradi ja Soome kaudu. "Just Kaliningradi on viimasel aastatel ehitatud mitmeid uusi elektrijaamu, mis võimaldavad elektri müüki Baltikumi turule veelgi kasvatada," märkis ta.

Leedus on aga vastu võetud seadus, millega lõpetatakse Valgevene-suunaline elektrikaubandus niipea, kui käivitub Valgevene tuumajaam, mida Leedu on hinnanud ohtlikuks. See võib toimuda juba suvel. Kuivõrd lõviosa kolmandatest riikidest pärit elektrit imporditakse Balti riikidesse läbi Valgevene-Leedu ühenduste, on piirangu rakendumise mõju oluline.

Kindlalt peaks olukord muutuma 2025. aastal, kui Baltikumi elektrisüsteemid sünkroniseeritakse mandri-Euroopa elektrivõrkudega. Selle järel raiutakse ühendused Venemaa piltlikult öeldes läbi, sest kui kahesuunaline kaubandus puudub, siis pole põhjust lahti hoida piiri Vene elektrile siiapoole. Võrguhalduri Elering juht Taavi Veskimägi on varem selle kohta öelnud, et alalisvooluühendusi Venemaaga ei tule, sest Eesti ei näe, kuidas võiks lähiajal aset leida Eesti ja Euroopa Liidu ning Venemaa elektrituru integratsioon.

Eesti Energia seda stsenaariumi nii kindlates terminites ei näe. "Midagi kindlat siin aga pole, sest on esinenud ka arvamusi, et võib olla on mingi ühenduse säilitamine Venemaaga varustuskindluse tagamise mõttes siiski vajalik," lisas Andres Tropp.

Samas liikus enamus Vene elektriimpordist läbi Soome ja mida naaberriik tulevikus otsustab, ei tea. Erinevalt Baltikumist on Soome-Vene piiril kasutusel imporditariif, ja niimoodi juba aastaid. "Kuid see ei ole piisav, et katta ära kogu CO2 hinnast tulenev konkurentsieelis, mille Vene elekter saab. Samas iga meetme rakendamine on parem, kui mitte midagi. Hetkel on kõige suurem probleem Baltikumi piiril," lisas Tropp.