Priit Pokk • 14. veebruar
Jaga lugu:

Rahapesu ajas valitsuspartnerid tülli

Rahandusminister Toomas Tõniste oli pettunud õiguskomisjoni otsuses jätta rahapesu tõkestamise eelnõu järgmise riigikogu koosseisu menetleda.  Foto: Andras Kralla

Riigikogu õiguskomisjon leidis teisipäeval, et enne uut riigikogu koosseisu pole mõtet finantssektori järelevalve eelnõuga edasi minna, kuna see vajab sügavamat analüüsi. See ei meeldinud aga rahandusminister Toomas Tõnistele (Isamaa).

„Täna ei tohiks kellelgi olla kahtlust selles, et rahapesu tõkestamine on riiklikult oluline küsimus. Aga ainult sõnadest võitluseks ei piisa, järgnema peavad ka reaalsed sammud ja rahapesu ühiskonnaohtlikkust arvestades ei saa nendega viivitada,“ lausus minister.

Õiguskomisjoni keskerakondlasest esimehe Jaanus Karilaiu sõnul on aga huvigruppidel vaja aruteludeks lisaaega ja seadusemuudatuste menetlemise juurde on mõistlik tulla tagasi kevadel riigikogu järgmise koosseisuga.

„Õiguskomisjon peab rahvusvahelise rahapesuga võitlemist prioriteediks, aga praegune eelnõu tekst on kahjuks toores. Oleks vastutustundetu võtta kiirustades seadusena vastu praak, mis võib kahjustada meie ettevõtluskeskkonda ja riivata isikute põhiõigusi,“ sõnas Karilaid.

Karistused suureneks miljonitesse

Riigikogu menetlusest välja kukkunud eelnõu kohaselt kontrolliks rahapesu andmebüroo edaspidi ettevõtja juhtorgani liikmete tausta ja sobivust, lisaks nähti ette tingimus, et ettevõtja asukoht ja peakontor või filiaal peavad asuma Eestis.

Samuti viidaks finantssektori karistuste ülemmäärad kooskõlla ELi õigusega ning võimaldaks kohaldada Eestis ELi õigusaktides sätestatud ülemmääraga rahalisi sanktsioone.

Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Toomas Vapper selgitas, et ajal, kui võimaliku rahapesuga seotud summad ei ole enam kellelegi saladuseks, võib praegu kehtivate seaduste kohaselt kohaldada füüsilisele isikule väärteo eest rahatrahvi kuni 1200 eurot ja juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot.

„Vaid mõnel eraldi juhul on võimalik määrata kuritegude puhul ka maksimaalselt 400 000 eurot trahvi. On ilmselge, et võimalik saadav kasu seaduserikkumisest ja selle eest ähvardavad karistused ei ole praegu kuidagi proportsionaalsed ja sellised karistusmäärad ei mõju vajaliku heidutusena,“ ütles Vapper.

Keskerakondlane Jaanus Karilaid lausus, et eelnõu menetlus jäi pooleli seetõttu, et see oli väga toores ning vajab rohkemat analüüsi.  Foto: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix

Eelnõu oleks näinud ette kuni kolm rahatrahvi määramise võimalust, milleks oleksid fikseeritud ülemmäär (näiteks kuni 5 miljonit eurot), summa, mis vastab kuni kahe- või kolmekordsele rikkumise tulemusel saadud kasule või ärahoitud kahjule, või kuni 10% juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi käibest.

Näiteks suureneks panga poolt finantsinspektsioonile teabe esitamata jätmise eest määratava rahatrahvi ülemmäär 32 000 eurolt 5 miljonile eurole.

Peatsed valimised tähendavad aga, et eelnõu vastu võtmata jätmisel langeb see menetlusest välja ning uus riigikogu koosseis peaks rahandusministeeriumi pakutut uuesti algusest peale menetlema.

Pöördtõendamine üks tüli allikas

Õiguskomisjoni vabaerakondlasest liikme Jüri Saare sõnul kulus komisjoni istungite aeg aruteludele ümberpööratud tõendamisekohustuse põhiseaduspärasusest, milles osapooled kompromissile ei jõudnudki.

„Komisjoni poole on selles küsimuses pöördunud tervelt kahel korral õiguskantsleri kantselei ja samuti Eesti Advokatuur. Ka Audiitorkogu, Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Eesti Kindlustusseltside Liidu esindajad on andnud teada, et eelnõu tervikuna vajab sügavamat analüüsi," lausus Saar.

"Kahjuks ei ole komisjonil enam selle riigikogu koosseisu tööaja raames võimalik hinnata ja arutada eelnõus loodava regulatsiooni sisu ja tagajärgi,“ põhjendas ta komisjoni otsust eelnõu menetlemine järgmisele koosseisule jätta.

Rahandusministeerium oli valmis pöördtõendamise välja viskama

Samas märkis Tõniste, et siin ei ole küsimus pöördtõendamises, sest rahandusministeerium oli valmis selle eelnõust vajadusel välja võtma ja eraldi menetlema.

„Mõistame, et pöördtõendamise näol on Eesti õiguskorra jaoks tegemist olulise sammuga, mis võib vajada lisaarutelusid,“ sõnas Tõniste. „Küll aga jäävad minu jaoks selgusetuks takistused finantsvaldkonna karistuste karmistamise puhul, mida on ette valmistatud juba aastaid, samuti krüptovaraga seotud muudatused. Olen väga pettunud, et niivõrd vajalik muudatuste pakett nüüd järgmist riigikogu koosseisu ootama jääb.“

Üheks võtmeküsimuseks sai nn pöördtõendamise punkt. Samas oli rahandusministeerium valmis seda ka hetkel välja võtma ning eraldi menetlema.  Foto: SANDER ILVEST, Postimees/Scanpix

Niinimetatud pöördtõendamise näol on tegemist rahapesu ja terrorismi rahastamise valitsuskomisjoni üksmeelselt heakskiidetud meetmega, mis annab rahapesu andmebüroole võimaluse piirata halduskohtu kontrolli all rahapesu kahtlusega vara käsutamist täiendavalt ühe aasta võrra, pannes samas tõendamiskohustuse vara legaalse päritolu osas selle omanikule.

Meede on rahandusministeeriumi sõnul eriti oluline näiteks nendel piiriülestel rahapesu kahtlusega juhtudel, kus Eesti ametiasutustel on vara kuritegelikku päritolu praktiliselt võimatu tõendada, millele on teiste hulgas tähelepanu juhtinud ka riigikogu õiguskomisjon ise.

Vapper märkis, et rahandusministeerium tegeleb kogu muudatuste paketiga aktiivselt edasi. „Loodame, et riigikogu järgmine koosseis leiab võimaluse eelnõu esimesel võimalusel uuesti menetlusse võtta.“

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum