Aasta alguses muutunud seaduse alusel liigub osa keskkonnatasudest saadavast rahast keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) asemel keskkonnaministeeriumi eelarvesse, nüüd plaanib ministeerium võtta sealt 900 000 eurot palgatõusudeks.
Mis on keskkonnatasu
Keskkonnatasude seaduse järgi jaotatakse keskkonnatasud loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks. Seaduse järgi maksavad loodusvara kasutusõiguse tasu selle kasutajad kaevandamisõiguse, kalapüügiõiguse, metsa raieõiguse ja jahipiirkonna kasutusõiguse eest. Saastetasu seevastu tuleb seaduse järgi maksta siis, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid.
Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda väljutamisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju, suunata loodusvara tõhusamalt kasutama ning teenida riigile tulu loodusvara kasutada andmisest.
Nüüd ma saan ka aru, miks ministeerium tahtis KIKi rahastamise eelarvest vabaks jätta. Mul on hea meel, et suutsime suure osa KIKile siiski alles jätta.
Keskkonnaministeerium kasutab eelarvesse tulnud vahendeid projektidega seotud töötasudeks. Varem KIKi said nad lepingutest raha ka töötasudeks. Keskkonnatasude seaduse muutmise eesmärk oligi lõpetada see jabur olukord, kus tegemiste jaoks, mis on „hügieen“, pidi ministeerium KIKist raha taotlema. Seega ma mingit probleemi ei näe. Pigem saab asi selgemaks ja need inimesed, kes varem taotlusi vormistasid ja teiselt poolt neid läbi vaatasid, saavad nüüd päris tööga ehk keskkonna kaitsmisega tegeleda.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.