Jaga lugu:

Suurimad häälemagnetid, kes jäävad valimistelt kõrvale

Eelmistel riigikogu valimistel kogusid Edgar Savisaar, Juhan Parts ning Anne Sulling rohkem kui 33 000 häält, mida erakonnad üritavad sedapuhku asendada. Sellest lõviosa langes Edgar Savisaarele.  Foto: Miguel Alvarez, Andres Haabu, Eiko Kink, Meeli Küttim

Äripäev reastas eelmiste riigikogu valimiste suurimad häälemagnetid, kes sel korral otsustasid valimistel mitte kandideerida ühel või teisel põhjusel. Edetabeli tipus troonib kindlalt Edgar Savisaar.

Savisaar kogus 2015. aastal üksi rohkem hääli kui järgnevad seitse kandidaati kokku. Edetabelist vaatab vastu hulganisti endiseid ministreid, vaid Rein Ratas, Mihkel Raud ning Krista Aru pole seda ametit pidanud. Napilt jäi edetabelist välja veel üks endine minister ehk Urve Palo, kes teatas möödunud aasta augustis, et jätab poliitikaga hüvasti.

1. Edgar Savisaar (Keskerakond), valimisringkond nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) – 25 057 häält

Alates 1991. aastast Keskerakonda pea 25 aastat (väikese pausiga) juhtinud endine Tallinna linnapea Edgar Savisaar kogus veel eelmistel riigikogu valimistel rohkem hääli kui ükski teine kandidaat, edestades Taavi Rõivast pea 10 000 häälega. Siiski näitasid 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimised, et Keskerakonna bränd osutus tugevamaks kui Savisaare nimi, kui Mihhail Kõlvart sai Lasnamäe linnaosas 24 668 häält. Savisaare arvele jäi 2017. aasta valimistel 3611 häält.

Samas tuleb arvestada, et need arvud pole üks ühele võrreldavad – ühtepidi on riigikogu valimistel ringkond laiem (lisanduvad Pirita ja Kesklinn), teisalt saavad kohalike omavalitsuste valimistel hääletada lisaks Eesti kodakondsuseta inimesed.

Just nimelt Kõlvart peaks ringkonnast tooma need Savisaarest õhku jäänud hääled, lisaks on tema kõrval ringkonnas toeks haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Kõlvart kandideeris eelmistel valimistel 1. ringkonnas (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) ning kogus juba siis 10 996 häält.

Kui võtta aluseks eelmiste valimiste aktiivsus ning ERRi häälemagnetite uuring, mille kohaselt peaks Kõlvart teenima koguni 19% ringkonna häältest, siis jääb Kõlvart Savisaarele siiski märkimisväärselt alla, teenides umbes 14 000 häält. Lõpptulemus selgub siiski pärast valimisi.

2. Juhan Parts (IRL, nüüdseks Isamaa), valimisringkond 4 (Harju- ja Raplamaa) – 4208 häält

Endine IRLi esimees leidis endale uue ametikoha 2016. aasta oktoobris Euroopa Kontrollikojas, seda vahetult enne valitsuse vahetumist ning paralleelselt oma eelkäija Kersti Kaljulaidi saamisega presidendiks.

Parimal ajal rohkem kui 6000 häält kogunud Partsil ülemäära rõõmustamiseks põhjust polnud – IRL kaotas võrreldes eelmiste valimistega üheksa kohta ning peaministrikandidaatide võistluses jäi ta parlamenti saanud esinumbrite seas häältega viimaseks, üldedetabelis 20. kohale.

Nüüdsetel valimistel asendab Partsi Harju- ja Raplamaal Isamaa esinumbrina kaitseminister Jüri Luik, kes asub võistlustulle peaministrifavoriitide Jüri Ratase ja Kaja Kallasega. Kaalul on palju – suurima ringkonnana on jaotamisel 15 mandaati.

Võrreldes eelmiste valimistega on Isamaal toimunud ringkonnas suurpuhastus. Lisaks Partsile on kadunud järgnenud neli parimat häälesaajat – Marko Mihkelson lahkus Reformierakonda, Tiina Kangro (polnud küll IRLi liige) otsustas liituda Vabaerakonna nimekirjaga, Aivar Riisalu liikus tagasi Keskerakonda ning Andrus Saare ei kandideeri seekord üldse. Viie peale kokku teenisid IRLi kandidaadid toona rohkem kui 11 000 häält.

3. Anne Sulling (Reformierakond), valimisringkond 10 (Tartu linn) – 4197 häält

Aasta aega väliskaubandus- ja ettevõtlusministri ametit pidanud Sulling teatas möödunud aasta suvel, et ei soovi jätkata poliitikas, vaid suundub tagasi erasektorisse. Poliitikas püsis Sulling viis aastat, alates 2014. aasta märtsist, mil ta peaministri nõuniku kohalt kerkis väliskaubandusministriks. Samas jätkab ta erakonna juhatuses ning ei välista poliitikasse naasmist.

Tartu linnas on Sullingu positsiooni Reformierakonna teise numbrina Ants Laaneotsa järel võtnud Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor Margit Sutrop. Kui riigikogu valimistel kandideerib Sutrop esimest korda, siis möödunud aasta kevadel võistles ta Toomas Asseriga TÜ rektori positsiooni pärast. Siis jäi Sutrop Asserile alla häältega 120 vs. 95.

Andres Anvelt on üks neljast hiljutisest sotside ministrist, kes loobus poliitikast. Lisaks temale on poliitikast lahkunud või lahkumas Rannar Vassiljev, Urve Palo ja Hannes Hanso.  Foto: Raul Mee

4. Andres Anvelt (SDE), valimisringkond 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) – 3558 häält

Möödunud aasta novembris üllatas siseministri rolli täitnud Andres Anvelt nii avalikkust kui ka erakonnakaaslasi. Nimelt teatas ta, et lahkub siseministri kohalt ja poliitikast tervislikel põhjustel, Anvelt viimaseks perioodiks riigikogusse ei läinud ning uutel valimistel ei kandideeri. Sellega sai temast kaheksas minister, kes Jüri Ratase valitsusest lahkus.

"Ma ei kavatse hakata jooksma mööda telestuudioid, et rääkida, kui õudne on Eesti poliitikas, sest poliitikas on põnev ja huvitav. Küsige küsimused praegu ära, homme võib mind veel leida infotunnis ja siis on kõik," lausus ta siis. Tema asemel võttis peagi ministripositsiooni üle Katri Raik, kes asendab Anvelti ka Ida-Virumaa esinumbrina, kuhu Anvelt oleks pidanud asetsema.

Võrreldes eelmiste valimistega on sotsid teinud ringkondades ringmängu – varem Ida-Virumaal kandideerinud Jevgeni Ossinovski võttis üle Anvelti positsiooni 2. ringkonna esikandidaadina.

5. Rein Ratas (Keskerakond), valimisringkond 3 (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa) – 3449 häält

Peaminister Jüri Ratase isa tegi eelmistel riigikogu valimistel vaieldamatult oma parima tulemuse. Riigikogus ta siiski pikalt ei viibinud, kuna pidi tervislikel põhjustel oma kohalt taanduma. Ringkonna uue esinumbrina kandideerib riigikokku Tallinna linnapea Taavi Aas.

6. Mihkel Raud (SDE), valimisringkond 10 (Tartu linn) – 3229 häält

Ajakirjanik Mihkel Raud kaua riigikogus ei püsinud. Juba 2016. aasta juunis leidis ta, et poliitikas tal kohta pole. Raud teatas toona ERRile, et ta ei ole pettunud riigikogus. "Valdav osa riigikogu liikmetest teeb oma tööd südame ja vastutustundega, seda võin ma, käsi südamel, kinnitada. Ma olen pettunud pigem iseendas," lausus ta siis. Tema asemel võttis riigikogus koha sisse Toomas Jürgenstein.

Võrreldes eelmiste valimistega nihkusid Tartu linna esimesed kandidaadid Raua arvel ühe positsiooni võrra nimekirjas ettepoole, esimesel kohal on Heljo Pikhof. Nimekirja lõpust vaatab aga sedapuhku vastu Marju Lauristin, kes europarlamendi saadikuna 2015. aastal ei kandideerinud.

Krista Aru riigikogus töötamine piirdus nelja aastaga.  Foto: Raul Mee

7. Krista Aru (Vabaerakond), valimisringkond 10 (Tartu linn) – 2529 häält

Vabaerakonna fraktsioonist pidas terve riigikogu koosseisu aja vastu fraktsiooni nimekirjas neli inimest – Andres Herkel, Jüri Adams, Ain Lutsepp ning Krista Aru. Uuesti kandideerivad neist vaid Herkel ja Lutsepp.

Riigikogus sõna võtmisel oli Aru üks aktiivsemaid saadikuid. 200 kõnet ning 856 küsimust jättis ta kokkuvõttes vaid fraktsioonikaaslase Andres Herkeli seljataha.

Endine Eesti Rahva Muuseumi direktor ületas aasta alguses uudiskünnise sellega, et otsustas pöörduda tagasi kultuurivaldkonda ning kandideeris Vanemuise teatri juhiks. See aga tal korda ei läinud, kuna teatrit asub juhtima Kristiina Alliksaar.

8. Ken-Marti Vaher (IRL, nüüdseks Isamaa), valimisringkond 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) – 2313 häält

Üks erakonna Res Publica käimalükkajatest lahkus 2017. aastal kohalikust poliitikas samas suunas mis Parts, asudes tema nõunikuks kontrollikojas. Riigikogus töötas ta alates 2003. aastast. Tema asemel võttis valimistel ringkonna esinumbri koha üle Tarmo Kruusimäe. Lisaks Vaherile ei kandideeri seekord Isamaa eest ka ringkonna toonane teine number Liisa Pakosta. Uue nimena on reas Mart Luik ja Helen Hääl (varem kandideerinud).

9. Rannar Vassiljev (SDE), valimisringkond 6 (Lääne-Virumaa) – 2172 häält

Taavi Rõivase valitsuse tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev pidi oma ametikohast loobuma pärast seda, kui SDE värskelt valitud uus esimees Jevgeni Ossinovski 2015. aasta sügisel tegi valitsuses sotsidest ministrite seas suurema ümberkorralduse. Nüüdseks töötab Vassiljev lobistina kommunikatsioonibüroos Miltton, keskendudes valitsussuhetele. Kui Vassiljev 2015. aastal napilt riigikokku ei pääsenud, siis nüüd loodab Lääne-Virumaal SDE-le mandaati püüda kultuuriminister Indrek Saar. Saar liikus sinna Pärnumaa esinumbri kohalt, kus nüüd on võtnud koha sisse Indrek Tarand.

10. Hannes Hanso (SDE), valimisringkond 5 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) – 2038 häält

Hannes Hanso pidas valitsuses vastu umbes sama pikalt kui Anne Sulling ning Rannar Vassiljev ehk natuke rohkem kui aasta kaitseministrina. Sarnaselt Sullinguga jätkas ta hiljem tööd riigikogus. Möödunud aasta septembris teatas aga, et poliitikas ta ei jätka. "Olen kuulnud, et on olemas elu ka väljaspool poliitikat. Kas vastab tõele??" lausus ta siis sotsiaalmeedias. Sotside peamine lootus ringkonnas on Hanso asemel samuti saarlane, Kuressaare linnapea Madis Kallas.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas