Kaksikliidule paistab maksubarjääri lõhkumiseks mitu kompromissi

Artikkel

- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 7. märts 2019 kell 15:39
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaksikliidule paistab maksubarjääri lõhkumiseks mitu kompromissi
Tulumaksuvaba miinimumi reformist sõltub, kas Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon sünnib või mitte. Kuigi mõlemad erakonnad on lubanud oma seisukohtadest mitte taganeda, on võimalikke kompromisse mitu.
Keskerakonna liige Tanel Kiik ja Reformierakonna liige Aivar Sõerd tõdesid, et maksuküsimustes läheks erakondadel koalitsioonikõnelustel tuliseks. Seda näitas ka tänane raadiosaade "Poliitikute töölaud".Foto: Andras Kralla
Erinevate tulumaksureformi võimaluste üle arutasid Äripäeva raadio saates „Poliitikute töölaud“ Reformierakonna liige Aivar Sõerd ja Keskerakonna liige Tanel Kiik. „Me oleme valmis rääkima maksumuudatustest ja tegema kompromisse. Me pole vaid nõus, et kogu olemasolev riigieelarve ressurss pannakse ühe lubaduse alla,“ ütles saates Kiik.
Kiik rääkis, et kui praegune valitsus 2016. aasta novembris koalitsiooni kokkulepet tegi, läksid kõik lubadused kokku maksma umbes 250 miljonit eurot aastas. Nüüd aga soovib Reformierakond teha 500 eurot tulumaksuvabaks kõikidele, mis läheks rahandusministeeriumi arvutuste järgi maksma sama palju, kui palju läksid eelmine kord maksma kõik lubadused.
„Kui meil oleks eelarves mitu miljardit vaba raha, ütleks ka Keskerakond, et teeme selle muudatuse ära,“ ütles ta. „Kui aga selle alla läheb kogu vaba raha, siis see ei tundu meile põhiprobleem, millega tegeleda,“ lisas ta.
Küll aga tõdes Kiik, et praegune maksusüsteem vajab täiendamist ja parandamist. Näiteks tuleb vaadata üle juhtumid, kus maksusüsteemiga on kaotanud lapsehoolduspuhkusele jääjad ja töötushüvitise saajad. „Eranditega tuleb loomulikult tegeleda. Maksumuudatusega polnud võimalik kõiki erandeid ette näha,“ tõdes Kiik.
Sõerdi sõnul on esmatähtis, et kaoks ära olukord, kus inimeste maksumäära arvestatakse aastatulu pealt. „Inimesed ei oska, suuda ja teatud juhtudel ka ei saa oma aastast tulu ette hinnata,“ ütles Sõerd. „Inimesed ei tea, palju nad maksu maksma peavad, aga maksumaksja peab teadma, palju ta peab maksma. See on elementaarne,“ ütles Sõerd.
Kus on katteallikad?
Põhiküsimus on, kust Reformierakond oma lubadusele katteallikad võtaks. Sõerd ütles, et erakonna arvates läheb lubadus vähem maksma kui rahandusministeerium arvutas. Kui palju vähem, Sõerd vastata ei osanud. Hea on aga tema sõnul see, et rahandusministeerium leidis Reformierakonna valimisplatvormist ühe reaalselt hinnatava katteallika. „Keskerakonna omast ei leidnud ühtegi,“ ütles Sõerd.
Ta täpsustas, et rahandusministeeriumi hinnangul tooks Reformierakonna lubadus vähendada bürokraatiat ja avaliku sektori töökohti riigieelarvesse 89 miljonit eurot. „Millegipärast pole rahandusministeerium aktsepteerinud muid katteallikaid, mis puudutavad näiteks majanduse elavdamist või alkoholiaktsiisi korrigeerimist,“ rääkis Sõerd.
Kui keerata tagasi alkoholiaktsiisi tõusust tekkinud piirikaubanduse kahju, tuleks Sõerdi sõnul maksutulu Lätist tagasi Eestisse, samuti tuleksid Eestisse tagasi Soome turistid, kelle arv on viimasel ajal vähenenud.
Sõerd meenutas, et kui Reformierakond oli 2005.–2007. aastal valitsuses Keskerakonna ja Rahvaliiduga, küsis ajakirjandus samamoodi, kuidas saab korraga langetada nii tulumaksu kui ka teha erakorraline pensionitõus. „Praegu räägitakse ka erakorralisest pensionitõusust, kuid ära pole tehtud midagi. Meie tegime mõlemad ära. Kokkuvõttes kogusime reserve ka,“ ütles Sõerd. Siiski nentis ta, et tol ajal oli ka majanduses teised ajad – majanduskasv oli 5-10% ja riigieelarve struktuurset tasakaalu praegusel kujul ei arvestatud. Samuti tõdes Sõerd, et praegu ei ole riigi eelarve seis sugugi roosiline. „Rahandusministeerium toob tõenäoliselt kevadises prognoosis majanduskasvu ootuse allapoole,“ märkis ta.
Kiik vaidles Sõerdile vastu, öeldes, et aktsiiside vähendamine on ennekõike lisakulu eelarvele, mitte tulu. Turistide juurdekasvule aitaks aktsiisilangetus küll Kiige sõnul kaasa, kuid tuleb arvestada, et turistid ei vali tegelikult sihtkohti ainult odava alkoholi järgi.
Võimalikud variandid kompromissiks
Kiik ütles, et võimaliku kompromissina on pakutud, et näiteks võiks teha 350-400 eurot tulumaksuvabastust kõigile. „See idee aga ei lenda, sest sellega me vähendaksime nende maksuvabastust, kes praegu saavad 500 eurot maksuvabalt,“ selgitas ta.
Teine variant on Kiige sõnul tõsta tulumaksu mõne protsendi võrra ja tõsta tulumaksuvaba miinimum näiteks 600 euroni kõigile. „Siis oleks võimalik leida ühisosa selles, et madala palgaga inimeste sissetulek tõuseks ja samas saaks ka ühetaolise maksusüsteemi,“ märkis Kiik.
Kõige õigem oleks Kiige arvates kehtestada astmeline tulumaks. „Teeme 500 eurot maksuvabaks kõigile ja seejärel loome näiteks kolm erinevat maksuastet. Nii on muide enamikus Euroopa riikides,“ teadis ta.
Lisaks tuleks Kiige sõnul muuta eakatele suurem maksuvabastus, näiteks 750 eurot, nagu oli Keskerakonna valimislubadus.
Sõerd ütles, et praeguse süsteemi põhiprobleem on selles, et see pärsib edasipüüdlikkust – 1200 kuni 2100 eurot teeniva inimese marginaalne maksumäär on 31%. „Ehk iga kolmas euro on vaja anda maksuametile,“ selgitas Sõerd. „Maksuvaba miinimumi vähenemine algab juba madalalt pihta ja väheneb alates 1200 eurost järsult,“ lisas ta. Samas on Eestis palgad niivõrd kiiresti kasvanud, et täna on juba 1200 eurot alla keskmise palga. „Palgad tõusevad hoogsasti. See tähendab, et süsteemis on aina rohkem kaotajaid,“ märkis ta.
Enne kui Keskerakond ja Reformierakond üldse saavad kompromissi maksuküsimustes leida, on vaja Keskerakonnal otsustada, kas nad võtavad Reformerakonna kutse koalitsioonikõnelustele vastu. See selgub homme lõunaks. Kell 10 homme koguneb Keskerakonna juhatus, kes hakkab asja arutama.
Kui Reformierakonna juhatus oli eile Sõerdi sõnul üsna ühte meelt, et võiks valitsusse minna Keskerakonnaga, siis Kiige sõnul tuleb Keskerakonna koosolekul sel teemal tõenäoliselt väga tulised vaidlused.
Valitsusliidu variandid
Valitsusliit Reformierakonna ja Keskerakonna vahel annaks riigikogus 60 kohta.
Kui Reformierakond ja Keskerakond ei leia ühist keelt, on Reformierakonnal variant teha ettepanek valitsuse moodustamiseks erakonnale Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale, mis annaks kokku 56 kohta riigikogus.
Veel üks variant Reformierakonna jaoks on kaasta EKRE ja Isamaa ning hoida 65 kohta riigikogus.
Kui aga juhtub, et Reformierakonnal ebaõnnestub valitsuse moodustamine, see tähendab, et ükski partei ei soovi nendega koostööd teha, on juhtohjad Keskerakonnal.
Keskerakonna parim võimalus on moodustada koalitsioon EKRE ja Isamaaga, mis annaks riigikogus kokku 57 kohta.
Teoreetiline võimalus on ka koostöö Keskerakonna, EKRE ja sotside vahel, mis annaks kokku 55 kohta riigikogus, kuid EKRE ja Sotsaaldemokraatliku Erakonna suurte maailmavaateliste erinevuste tõttu on see sisuliselt välistatud.
Kuula debatti Kiige ja Sõerdi vahel Äripäeva raadio podcastide lehelt ehk SIIT.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum