Jaga lugu:

Mõis ja Sõõrumaa: EKRE valitsuses pole maailma lõpp

Jüri Mõis ja Urmas Sõõrumaa ei karda EKRE-t koalitsioonis, sest nad on kindlad, et EKRE ei saa 100% täita enda majandusplaani.   Foto: Andras Kralla

Raskelt sündiv uus valitsuskoalitsioon võiks olla võimalikult laiapõhjaline ja selle juht ei tohiks välistada ühtegi poliitilist jõudu, leidsid ettevõtjad Urmas Sõõrumaa ja Jüri Mõis Äripäeva raadio saates "Kuum tool".

Seejuures märkisid Mõis ja Sõõrumaa, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) valitsusse pääsemist ei tasu karta, sest EKRE ei suuda viia enda majandusplaani 100% täide.

Ühtlasi märkisid Mõis ja Sõõrumaa, et Eestis on praegu hea aeg, mistõttu on poliitetendusi ja kemplemist rohkem. Sestap ei toeta valijad tõelisi muutusi, vaid pigem lähtuvad mugavatest valikutest.

Järgneb intervjuu Jüri Mõisa ja Urmas Sõõrumaaga:

Teie kohta võib vist öelda, et kohe näha, et vanad sõbrad?

Jüri Mõis: Loomulikult oleme. Kaks aastat tagasi olime valimisliidu Tegus Tallinn kaks juhtfiguuri ja oleme juba 30 aastat enne seda hästi läbi saanud ning me pole vist pärast Tegusa Tallinna projekti lõppu vist isegi rääkinud. Ometi oleme sõbrad ja on hea meel üksteist jälle näha.

Urmas Sõõrumaa: Jah, minu poolt sama. Hakkasin Jüriga suhtlema 80ndate lõpus või 90ndate alguses. Konkreetne käitumine, ütlemine saadab teda tänaseni ja on abiks ka minu tegemistes olnud.

Te mainisite, et olite kaks aastat tagasi valimisliidus Tegus Tallinn, mis kukkus läbi. Siis teate vist mõlemad, mis tunne võis olla Eesti 200-l eelmisel pühapäeva õhtul, kui saadi aru, et jäädakse alla valimiskünnise?

JM: Esimene tunne on, et tahaks ennast natuke õigustada. Meil oli tõesti arvamus, et Tallinn vajab muutusi ja inimesed ootavad muutusi, aga me eksisime. Tegelikult ei tahtnud inimesed Tallinnas muutusi ja sellesse auku me astusimegi. Praegu on hea ja kerge aeg. Nagu siin vahepeal öeldakse - kuldsed Rootsi ajad on tagasi.

Kuid selles, et Eesti Vabariik vajab muutusi – selles olen ma juba ammu kahelnud. Minu meelest lähevad asjad väga õiges ja kenas suunas. Nüüd tuli Eesti 200 ja tegi sama vea, mis meie tegime, arvates, et Tallinna valitsemises on vaja muutusi. Eesti 200 astus veelgi suurema reha otsa kui meie.

Urmas Sõõrumaa, kas Eesti 200 astus reha otsa?

US: Jüri rääkis õiget juttu. Mul oli pärast kohalike omavalitsuste valimisi suur kergendus ja arvan, et ka neil (Eesti 200 - toim) on suur kergendus. Algul nad küll arvasid, et suudavad milleski kaasa rääkida ja muuta, kuid kui nad oleksid viie või kuue kohaga sees, keegi sinuga nii kui nii väga ei arvestaks ja sul on veel rida kohustusi ning kulutusi kaelas.

Mina ootasin KOV valimiste lõppu kui Vene sõjaväe demblit ehk lugesin päevi, mil see asi lõppeb.

Läheme praeguste koalitsioonikõneluste juurde. Keskerakond ütles Reformierakonnale "ei". Kas see oli Keskerakonnalt tark tegu seista oma maksupoliitika vaadete eest või hakati lahmima?

US: Mina vaatan neid läbirääkimisi imeliku tundega. Ma ei saa täpselt aru, kas eesmärgid on riiklikud või isiklikud. Teadupärast suhtlen ma kõigi tipp-poliitikutega ja olen neile öelnud, et kui sa saad 26 protsendi häältega 40 protsenti lubadustest ära täita, on see suur asi. Mitte kunagi ei saa sa täita ära 100% oma lubadusi. Sellist varianti pole olemas. Sama käib maksusoodustuste, hariduse või transpordi kohta.

Jüri Mõis, olete pidanud oma elus palju valitsuskõnelusi. Mida te soovitaksite praegu Keskerakonnale?

JM: Minu meelest on see väga normaalne ja loomulik, mis toimub. Kui vaatate ümberringi, siis mitte kuskil ei tule valitsus kergelt kokku. Rootsis pannakse valitsust juba teist aastat kokku, Lätis ei tule kokku ja nüüd hakkab Soomes sama trall. Ühesõnaga seljad pannakse alles siis kokku, kui midagi üle ei jää, aga kui midagi muud üle jääb, siis tehakse poliit-show'd täie raha eest.

Mingit sisulist vahet ei ole ühiskonna ega ettevõtjate jaoks. See on nii minimaalne vahe, kes võimul on, ja kõige parem on see, kui valitsus ei sega inimese elu. Eestis ollakse väga lähedal sellele, et see väide oleks tõene.

Kui me vaatame EKRE majanduslubadusi ja märgid näitavad, et kõnelused võivad avaneda Keskerakonna, EKRE ja Isamaa vahel, siis võime saada koalitsiooni, mis hakkab väga palju segama ettevõtjate elu.

JM: Ärge nüüd uskuge kõike, mida nad räägivad. Olen õppinud poliitikuid ja ajalehti mitte uskuma. Ei juhtu midagi, kui EKRE võimule tuleb. Ega nad oma lubadusi ei täida. EKRE on ju Soome Põlissoomlaste tõmmis ja seal ei juhtunud ju mitte midagi.

Nad tulid võimule, siis tuli välja, et nad mitte midagi ei tee ja nüüd nad pole põhimõtteliselt Soome poliitikas mitte keegi. See on üleminekunähtus ja nad tahavad end huvitavaks teha. Nagu meil on kuningriiklased läbi käinud ja nii edasi.

US: Kindlasti oli EKRE lubadustes ka mõistlikke asju. See hirm tekib siis, kui nad ainult üksi valitseksid. Kui nad koalitsiooni lähevad, saavad nad realiseerida ainult osa ja kindlasti mõistlikuma osa enda lubadustest.

Sotsiaaldemokraatide seis on nigel. Kas nende parim taktika on pääseda valitsusse, sest opositisioonis nende nähtavus kannatab?

US: Sotsiaaldemokraatlikku mõtteviisi võiks ühiskonnas olla kolmandiku jagu. Miks meil see sotsiaaldemokraatlik mõtlemine nii madal on? Tõenäoliselt tuleb veel suuremas augus ära käia, et see mõtteviisi toimima hakaks. Olla 10 protsendiga valitsuses - see nende elu kindlasti ei kergenda ja neil on kindlasti muud lahendusi vaja.

JM: Sotside juhtkond on väljapaistev ja koosneb tugevatest haritud inimestest – Rene Tammist, Riina Sikkut, Jevgeni Ossinovski, Sven Mikser. Jääb küsimus, miks inimesed neid ei vali? Äkki see on mingi kadedus või omasugused valivad omasuguseid.

Mulle tuleb meelde, et Sven Mikser oli ju vanasti peaaegu Keskerakonna vapiloom. Edgar Savisaar ajas ta juhtatusest minema õigustusega, et erakonna juhatuse liige ei tohi pidada end targemaks kui erakonna liige. Seega kui Sven Mikser oli liiga tark Keskerakonna jaoks, äkki ta on liiga tark Eesti valija jaoks. Alkoholiaktsiisid ja muud patud, mis neile omistatakse, pole ju otseselt sotside süü, vaid pigem lavastatud süü.

Milline koalitsioonikombinatsioon oleks Eestile kõige parem?

JM: Mul on lihtne sirgejooneline mõtteviis: need, kellele on rahvas kõige rohkem hääli andnud, see tuleks valida. See on Reformi- ja Keskerakonna koalitsioon.

US: Eks olen ka natuke Jüriga nõus, aga läheb, kuidas läheb. Peaasi, et uuel valitsusel oleks võimalikult lai ühiskondlik kandepind. Mis mind veel valimiste juures häirib, on see, kui üks poliitiline jõud keeldub teatud ühiskonna huvigrupiga koos töötamast. Riiki juhtides pead sa arvestama kõigiga ja kui sa saad kõigi ühiskonnakihtidega olla ühise laua taga, siis see on super.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum