Talsinki tunnel kergitaks kinnisvarahindu mitu korda

Baltic Horizoni kinnisvarafondi juht Tarmo Karotam Vahteri skepsist ei jaga. "Tallinna–Helsingi tunnel on teema, millest räägime investoritega üsna sagedasti. Kuigi see on väga pikaajaline lugu, teeme oma investeerimisplaane pikaajaliselt või pikaajalisemalt veelgi," ütles Karotam.

Sestap on Karotam kindel, et kinnisvarahinnad kasvavad kaks kuni kolm korda. "See saab olema pikaajaline protsess ja midagi ei toimu üleöö," kinnitas Karotam. Tema sõnul on Põhjamaade piirkonnas kõige parem näide Oresundi väinale rajatud sild, mis ühendab Kopenhaagenit ja Malmöt.

"Sild on Malmö piirkonda kõvasti kaasa aidanud, mistõttu pole seal ainult korterite hinnad tõusnud, vaid ka piirkonnas asuvad suvilad ja kogu muu kinnisvara," selgitas Karotam. "Seal on toimunud rikkuse ülekallutamine teisele poole vett ja see saab kindlasti Tallinna puhul toimuma," oli ta kindel.

"Poolsarkastiliselt võib öelda, et Eesti on juba nii kõva hinnatõusu läbi teinud, et kui istun Tallinna, Helsingi või Stockholmi kesklinnas, siis kaardiga tasudes hinnas vahet ei tee," ütles Sooman. Seejuures tõdes Pindi Kinnisvara juht, et hinnatõus ei pruugi kõigi vaates olla positiivne märk.

Kiirühendus põhjanaabrite pealinnaga erilisi muutusi inimeste liikumismustrites kaasa ei too, kuid kindlasti elavdab Soomani hinnangul ühendus praeguseid trende. "Eestlased saaksid tulevikus kergemini tööl käia Soomes, sest soomlased siia tööle kibelema ei hakka," leidis Sooman.

"Tore ju on unistada, et soomlased tahaksid odavamaid äripindu, aga kui tallinlased pole nõus käima tööl Paides või Tartus, siis miks peaksid soomlased tahtma siin tööl käia igal hommikul," arvas Sooman. Seega polnud ta kindel, kas tunnel toob juurde nõudlust näiteks äri- ja eriti kaubanduspindadel. "Kindlasti hoogustab tunnel turismi, kuid eelkõige muudab siiski eestlaste liikumist Soome," toonitas Sooman.

Kinnisvaraeksperdi hinnangul on tunnel eestlaste jaoks ka identiteediküsimus. "Selline tunnel ühendab meid moraalselt rohkem Põhjamaadega ja aitab leevendada meie identiteedikriisi," ütles Sooman. Helsingi vaatest muutub Tallinn tõenäoliselt eeslinnaks. "Sellest tulenevalt ühtlustuvad ka kinnisvarahinnad," tõdes Sooman.

Samas andis kinnisvaraekspert hoiatuse. "Tuletan meelde, et meil on olnud kaks lainet, kus soomlased on tulnud kinnisvara ostma, kinnisvarahinnad üles ajanud. Mõlemal korral on see lõppenud sellega, et välismaalsed maksavad nii palju, et kohalikel pole enam jõudu maksta," ütles Sooman. "Kas see on tingimata stsenaarium, mida meil vaja on?" küsis ta.

Sellegipoolest märkis Sooman, et tunnelit on meil jätkuva arengu ja värske vere saamise tõttu kindlasti tulevikus vaja. "Ka Soome noortele võib muutuda Eestis käimine loomulikumaks, sest rongisõit pole klassikaline Kotka-ralli, kus tuleb kaks päeva end mällu tõmmata. Selle asemel on sul nii kiire ühendus, et Soome noored võivad hoopis siia ülikooli tulla," leidis Sooman.

Tallinna–Helsingi tunnel on unistus

1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter kaalus tõsiselt, kas üldse spekuleerida Tallinna–Helsingi tunneli mõjust. "See on veel nii kauge teema, et sama hea on rääkida, mis siis saab, kui inimesed käivad ära Marsil," leidis Vahter. "Ajakirjanikud on seda teemat väga võimendanud, aga soomlaste väljaütlemisi vaadates on see kauge mull, kuid millest Eestis räägitakse juba nagu tehtavast neljarajalisest Tallinna–Tartu maanteest," tõdes ta.

Vahter tuletas meelde, et maailmas sellist tunnelit pole olemas. "Maailma pikim tunnel peaks nüüd ühendama 2 miljoni elanikuga Suur-Helsingi ning 700 000 elanikuga Suur-Tallinna ja Harjumaa. Maailma suurimate metropolide vahele pole seda tehtud ja nüüd tehakse see siin ära. Vabandust, see plaan on nii utoopiline," ütles Vahter.

Seejuures märkis ta, et Eesti poliitikud räägivad Talsinki tunnelist juba liiga tõsimeeli. "See pole mingi Rail Baltic, mida on tehtud igal pool ja meil veel pole. Sellist asja pole varem maailmas tehtud," kordas Vaher, kes lihtsalt ei näe majanduslikku potentsiaali või vajadust ühenduse järele "Ma võin sellest pikalt rääkida, mis kõik see kaasa toob, kuid sellel poleks mõtet," arvas Vahter.

Sellegipoolest on 1Partneri kinnisvarabüroo juht teinud esialgsed arvutused, mille kohaselt peaks tema hinnangul üks kilomeeter tunnelit maksma minema 150 miljonit eurot. "See on nii suur summa, et ma ei oska isegi seda kommenteerida, aga ma arvan, et see on ikkagi natuke liiga palju," sõnas Vahter. "Igastahes on tunneli ehitamise kulu suurem kui tulu praeguses ette nähtavas perspektiivis," lisas ta.

Vahteri sõnul on ainus võrreldav projekt Euroopas Suurbritanniat ja Prantsusmaad jagava La Manche'i väina rajatud ning 1994. aastal valminud Eurotunnel. Sarnaselt planeeritavale Talsinki tunnelile sõidavad Eurotunnelis samuti ainult rongid. "Ühel pool on London ja teisel pool Pariis. Sealgi see asi venis ja läks kallimaks. Nüüd on siin ühel pool 2 miljonit inimest, teisel pool alla miljoni – mina ei näe seda pointi, miks seda ehitada," tõdes Vahter.

"Võib-olla ei näe ma mingit globaalset vaadet – uut Siiditeed, kus hiinlased hakkavad Arktika jää sulades vedama kaupu üle põhjapooluse, mitte läbi Suessi kanali. Sel juhul võib tasuvusmoment tekkida, kuid selgi juhul on tunnel vaid väike osa väga pikast ketist," arutles ettevõtja.