Allan Rajavee • 11 märts 2019

Mõis ja Sõõrumaa ei karda hiinlaste tunnelimiljardeid

Jüri Mõis (paremal) vestleb konverentsil Äriplaan 2019 ettevõtja Raivo Heinaga, kes on samuti öelnud, et Saaremaa silla projekti vastu on tundnud huvi Hiina investorid.   Foto: Raul Mee

“Siit on seda musta Vene raha käinud läbi umbes nii palju kui oleks vaja 20 Tallinna–Helsingi tunneli jaoks,” ei pea ettevõtja Jüri Mõis Hiina raha kuidagi ohtlikuks.

Jüri Mõis ja Urmas Sõõrumaa rääkisid täna Äripäeva raadio saates "Kuum tool" Tallinna-Helsingi tunnelist ja Hiina fondi Touchstone lubadusest rahastada veel mõne aasta eest unistusena tundunud tunneli rajamist 15 miljardi euroga.

Urmas Sõõrumaa, mida teie arvasite selle uudisest? Kas Peter Vesterbacka astus suure sammu tunneli poole?

US: Ega ma seda sisu väga ei tea, aga kui vaadata asju laiemalt, siis viimase 1000 aasta jooksul on meie iseseisvust ja isemõtlemist olnu nii-nii vähe. Peaksime olema väga süüdimatud, kui arvame, et need ohud kuidagi kaovad. Ühendada maailmapildis Tallinn ja Helsingi – ma loodan, et minu silmad seda asja näevad. Kui meil vähegi on võimalik, siis tuleb see ükskõik mis raha eest ära teha, sest see oleks julgeolekualaselt suur tugisammas järgmisteks sadadeks aastateks.

Rahapesuskandaalide puhul räägime ohtlikust Vene rahast, Tallinna-Helsingi tunneli puhul räägime ohtlikust Hiina rahast. Kui palju peaksime Hiina investeeringuid kartma?

JM: Siit on seda musta Vene raha käinud läbi umbes nii palju kui oleks vaja 20 Tallinn-Helsingi tunneli jaoks. 15 miljardit ja 300 miljardit. See on siis nagu võrreldes Vene raha murega umbes 20 korda väiksem mure. Olen Urmasega nõus – see pole mitte julgeolekuriski faktor, vaid Eesti julgeolekut suurendav faktor.

See pole ka suvaline Hiina raha, sest see raha tuleb ikka mingist konkreetsest kohast ja eks tal ole mingit jäljed. Tunnelit ehitades musta Hiina või Aserbaidžaani raha ei saa kasutada.

Rääkides peamistest kasudest, siis kujutage ette, kui palju pärast tunneli rajamist hakkab kinnisvara hind kasvama. Ka Rail Baltic tõstab neid hindasid. Siis jääb muidugi alati küsimus - kas kõrge kinnisvara hind on head või halb? Loomulikult võivad osad öelda, et näe, kurat, kinnisvara on liiga kallis, kuid kohalik põlisrahvas kindlasti võidab sellest, kui nende kinnisvara ja üldse vara väärtus tõsiselt suureneb.

US: Ma lisaks siia juurde, kui linn tegi 2006. ja 2007. aastal otsuse hakata eraraha eest koole renoveerima, siis olid mõnel kahtlused, mis juhtub siis, kui erainvestor pankrotti läheb. Koolimaja ei tee keegi ümber kaubanduskeskuseks. Olgu Eesti investor või läbi panganduse kasvõi Rootsi kunn. Kui Hiina raha eest see tunnel valmis tehaks, siis uskuge mind, ei tule siit seda tunnelit mitte keegi üles võtma, ei hiinlane ega keegi teine.

Rail Balticu jaoks on see väga hea. Ühelt poolt saab Rail Baltic Ülemisteni valmis ja tunnel justkui ühendab Rail Balticu trassi Helsingiga.

US: Eks ta kindlasti annab jumet juurde, aga mis puudutab nüüd seda Rail Balticut ja selle mõju Eesti keskkonnale ja loodusele, siis mina olen siin natuke skeptiline. Tean, kui palju kannatavad põhjaveed, metsad, sood ja rabad. Siin tuleb veel eriti ettevaatlik olla.

Kindlasti olen kuulnud ka igasuguseid vandenõuteooriaid Hiina uutest siiditeedest ja kauba liikumisteedest. Ütlen siinkohal uuesti – tuhandeid aastaid on võideldud siinse maalapi pärast, sest ta jääb kaubateedele. Meil pole alust arvata, et see asi muutub ning on meie asi olla siin kaubateel asjalik partner teistele.

JM: Mina olen ka mõtteviisilt roheline, aga olen teisel arvamusel – rohelised on alati rongide poolt. Peame oma hea keskkonna vormistama jõukuse loomise eelduseks, mitte takistuseks. Oleksin roheliste liige, kuid Eestis on rohelised olemuselt pigem destruktiivne jõud, mistõttu õnneks neid keegi ka ei vali. Aga näiteks Rail Balticu projekt – teeme selle läbi Tartu, kuid kõik saavad aru, et see oleks liiva laskmine, sest selline trassikoridor oleks võimatu. Sisuliselt nad ütlevad, et selle lõpetame ka ära.

Kuula tervet saadet "Kuum tool" Urmas Sõõrumaa ja Jüri Mõisaga Äripäeva raadiosaadete järelkuulamise keskkonnast.

Hetkel kuum