Anu Jõgi • 20 märts 2019

Pangaliit paneks raha päritolu tõestamise omaniku õlule

Pangaliidu juhatuse esimehe Erki Kilu.  Foto: Liis Treimann

Pangaliidu juhatus tegi parlamenti pääsenud erakondadele ettepanekud, kuidas tõhustada rahapesu vastast võitlust seadustega, mille hulgas on ka pööratud tõendamiskohustuse jõustamine juhtudel, kui on tõendatud varjamine.

Seda punkti sisaldanud rahapesu tõrje eelnõuga on õiguskantsler Ülle Madise soovitanud ettevaatlik olla, sest taolised muudatused on põhimõttelist laadi ja mõjutavad nii põhiõigusi, põhiseadusega kaitstud väärtusi kui ka ettevõtluskeskkonda. "Näiteks piiravad [muudatused] omandipõhiõigust, seavad kahtluse alla süütuse presumptsiooni ja enese mittesüüstamise privileegi ja seaduslikkuse põhimõtte. Sellise kaaluga muudatusi tuleb teha läbimõeldult, sest ainult nii jõuab muid väärtusi kahjustamata soovitud eesmärkideni," on ta öelnud, rõhutades samas, et rahapesuvastane võitlus mõjusate abinõudega on kahtlemata vajalik. selle punkti vastu astus välja ka kaubandus-tööstuskoda.

Jaanuaris võeti pööratud tõendamiskohustus seaduseelnõust välja.

Pangaliit esitas parlamenti pääsenud erakondadele ka järgnevad ettepanekud, mis võiksid sektori hinnangul leida kajastust koalitsioonileppes:

•Pööratud tõendamiskohustuse jõustamine. Pangaliit toetab pööratud tõendamiskohustuse sisseviimist Eesti seadusandlusse ja selle alusel vara konfiskeerimise rakendamist juhtudel, kui on tõendatud varjamistegevus ja raha seaduslik päritolu ei ole nähtav.

•Riiklike registrite edendamine. Pangaliidu hinnangul on vajalik nii erinevate registrite kvaliteedi tõstmine (nt äriregistri juures asuva tegelike kasusaajate info) kui ka registrite ümberkujundamine (nt majandushuvide deklaratsioonide registri täiendamine). See on vajalik, et pangad saaksid tänasest kergemini kätte võimalikult palju klientide tausta ja tegevuse kontrollimiseks vajalikku infot.

•Riigiasutuste ja pankade vahelise teabevahetuse parandamine. Pangaliit toetab initsiatiive, mis võimaldavad vahetada pankade ja järelevalveasutuste vahel kliente puudutavat teavet ning hoiatusi konkreetsete rahapesu kahtlusega juhtumite ja trendide kohta.

Lisaks rõhutab Pangaliit Euroopa-ülese koostöö olulisust rahapesu tõkestamisel, kuna tegu on piiride ülese globaalse kuriteoliigiga, mida on sisuliselt võimatu ohjata ainult siseriiklike meetmetega.

Pangaliidu juhatus kiitis heaks ka sektori ühised rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmed, mis on pangaliidu juhatuse esimehe Erki Kilu sõnul samm edasi rahapesuvastase võitluse tasemes. “ Kui seni on pangad lähtunud rahapesu tõkestamise süsteemide loomisel seadustest, regulatsioonidest ja sisemisest töökorraldusest, siis nüüd leppisime omavahel kokku standardis, mis on täpsem kui seaduse nõuded. Tegu on meie liikmespankade jaoks kohustusliku juhisega, nii-öelda minimaalse tasemega, millele Eestis tegutsevad pangad peavad igal juhul vastama,” selgitas Erki Kilu hoolsusmeetmete mõtet.

Üldiste põhimõtetena lepiti kokku, et pangad peavad kasutama tugevdatud hoolsusmeetmeid nii ärisuhete loomisel kui ka ärisuhete ajal tavapärasest kõrgema riskiga klientide puhul, kelleks on lisaks mitteresidentidele ka mitmete uuenduslike toodete ja teenuste pakkujad, riikliku taustaga isikud ning privaatpanganduse kliendid.

Pankadel tuleb hoiduda ärisuhetest äriühingutega, millel puudub reaalne majandustegevus, ja mitteresidentide puhul on oluline pöörata tähelepanu nende seosele Eestiga. Samuti sätestavad hoolsusmeetmed suurema koostöö pankade vahel vilepuhumise võimaluse laiemaks teadvustamiseks töötajatele, inimeste koolitamiseks ja kliendiga seotud informatsiooni jagamiseks kõrge riskiga klientide ja kuriteokahtlusega tehingute kohta.

Hetkel kuum