Kas protektsionism varjutaks Eesti ettevõtluse väljavaateid?

ING panga tegevjuht Ragnar Meitern ütles, toetudes Briti kogemusele, et parempopulistlike jõudude pääsemine koalitsiooni ei too päevapealt kaasa radikaalseid pöördeid. „See parempööre, mida praegu proovitakse Eesti majanduses ehk teha, on mõistetav, sest Eesti majanduspoliitika on olnud väga liberaalne ja mõningal määral isegi autopiloodil,“ tõdes Meitern.

Tema sõnul on riigi mittesekkumine majanduse arengusuundades olnud vaid üks võimalik strateegia. „See on võib olla hoidnud tagasi teatud arengut, kuna rahvusliku kapitali põhiseid ettevõtteid on väga vähe ja kui vaadata, mis on juhtunud rahapesuskandaaliga, siis see on praegu Eesti jaoks palju suurem probleem kui valimistega seonduv,“ leidis Meitern.

Ta viitas Financial Timesis avaldatud Eesti ja Läti finantsinspektsiooni murele, et Põhjala pankade lahkumine võib destabiliseerida kohalikku majandust. „Kas see on probleem, mida peab lahendama riik ehk garanteerima turvalisust, et taoline lahkumine ei juhtuks?“ küsis Meitern. Tema väitel on juba praegu tekkinud olukord, kus mõned rahvusvahelised pangad on Eesti ettevõtete rahastamise ja pankadega koostöö suhtes äärmiselt skeptilised.

„Pikaajaliselt on riigi seisukohast kasulik, mida rohkem on meil siin peakortereid ehk selliseid ettevõtteid, mille kasum jääb siia ja mille majandusotsuseid tehakse ka siin,“ ütles Kakko. Tema sõnul on hea näide Graanul Invest, mis on rahvusvahelise laienemise käigus jõudsalt kasvanud, kuid otsused tehakse siin. „Selliseid ettevõtteid võiks kõvasti rohkem olla, aga kui kohalikul tasemel kapitali ei pakuta, siis nad lähevad kapitali mujale otsima,“ selgitas Kakko. Nii tekib olukord, kus välisriikide suurinvestorid annavad küll kasvamiseks vajaliku raha, kuid otsused tehakse Eestist väljaspool.

Seejuures tõdes Kakko, et Eestil pole enam odava tööjõu või mõne muu tootmissisendi põhist konkurentsieelist. „Tegelikult peame liikuma suurema lisandväärtuse suunas, kuid see väärtus tekib ainult siis, kui kontrollime juhtimistasandi otsuseid ja meie brändidel on väärtus,“ rõhutas Kakko.

BaltCapi kasvufondi juhi sõnul peab riiklikul tasemel mõtlema, millisesse kultuuriruumi Eesti ettevõtlus- ja majanduskultuur kuulub. „Mõneti vaadatakse meid Põhjala osana, aga kui meie käitumismuster ei vasta sellele, siis on väga raske põhjendada, et kuulume Põhjala kultuuriruumi,“ tõdes Kakko.

Advokaadibüroo Soraianen partner Toomas Prangli hinnangul ei saa hinnata, kas protektsionism loob majanduses korda või segadust. „On olemas liberaalse vaba majanduse ja protektsionismi kord. Kui need on selgelt reguleeritud, siis kord on kord,“ tõdes Prangli. Samas ütles ta, et oluline on mõelda, millise sõnumi saadame korra muutmisega välisinvestoritele.

„Nad on siin äri tehes teatud asjadega arvestanud. Näiteks tööliste sissetoomisega. Kui nad seda enam teha ei saa, siis võib see välisinvestorites päris palju ebakindlust tekitada,“ ütles paljusid välisinvesteeringuid nõustanud õigusekspert. Seejuures võib reeglite muutmisel olla mõju pikemas perspektiivis. „Kui paneme mingid äri- ja kasvuvõimalused kinni, siis on ka tulevikus investoritel hirm, et järgmise võimuvahetusega muutub majanduskeskkond taas,“ lisas Prangli.

Seejuures leidis Prangli, et seades tõkkeid välisettevõtlusele, võime luua takistusi Eesti eksportijatele. „See tähendab, et meile jääb ainult enda turg ja kas me tõesti tahame hoida enda põllumeestele ja tehnoloogiaettevõtetele turgu, kus tegelikult on piiratud teenimisvõimalused,“ küsis Prangli. „Väikeriikidel on ka huvi, et suurriigid ei läheks seda teed, sest neil on sellise korra valimisel rohkem iva sees,“ lisas ta.

Siiski peab Prangli hinnangul ootama ära, mida poliitikud kokku lepivad ja kas uue valitsuse majanduspoliitika kaldub protektsionismi. „Siis saab muutusi adresseerida välisinvestoritele ja vajadusel ka neid rahustada. Kui rääkida aga panganduskriisist, siis tuleb selgelt öelda, et juhtumid on avastatud, sellega tegeletakse ja selle tulemusel muutub pangandus puhtamaks,“ sõnas Prangli.