Kahe aastaga vaja 15 uut ettevõtjat Eestis, kes oskaksid relvi toota

Seadusemuudatused, mis annavad kõigile Eesti ettevõtjatele õiguse sõjarelvi ja moona valmistada, remontida, ümber teha ja muul viisil käidelda, jõustusid 1. juulil 2018. Teemat tutvustas pikemalt 21. märtsi Äripäevas advokaadibüroo Ellex Raidla vandeadvokaat Martin Raude.

Eesmärk on Raude sõnul anda kaitseväele ja kaitseliidule võimalus tellida relvade hooldust ja remonti Eesti ettevõtjatelt ning Eesti ettevõtjatele võimalus osaleda sõjalise kauba hangetel.

Sõjarelvade ja moonaga tegelemine eeldab riigi ja ettevõtja vahelise usaldussuhte olemasolu. Seetõttu tohib neid tegevusi teha üksnes loa olemasolul, mille taotlemiseks peavad ettevõte ja sellega seotud isikud läbima kontrolli ning vastama tavapärasest majandustegevusest rangematele nõuetele.

Raude sõnul loodetakse, et muudatuste abil tekib sõjarelvasid ja moona puudutavates valdkondades kahe aasta jooksul kuni 15 ettevõtjat. Sisuliselt tähendab see uue tööstusharu teket, millest loodetakse ligikaudu 150 uut töökohta, mille hinnanguline käibemaht on 60 miljonit eurot aastas. Muudatuste mõju Eesti majandusele on Raude sõnul seega märkimisväärne.

Eesti Kaitsetööstuse Liidu esimees, Eleringi juht Taavi Veskimägi kommenteeris Äripäevas, et praegu, rahu ajal juba hooldab Eesti kaitseväe soomukeid eraette­võte. Ta toonitas, et Eesti kaitsetööstussektori riigihanked põhinevad vabal turul ehk konkurentsil. Selleks, et mistahes ettevõte hanke võidaks, peab nii tema pakutav kui ka selle hind olema konkurentsivõimeline.

"Mida tugevam on Eesti kaitsetööstus, seda tugevam on Eesti kaitsevõime. Ja Eesti kaitsetööstuse tugevust saab peamiselt hinnata selle järgi, milline on meie kaitsetööstus­ettevõtete panus Eesti kaitsevõimesse," ütles Veskimägi.

Majanduslikus plaanis on tema sõnul oluline edu mõõdik ka Eesti kaitsetööstusfirmade ekspordivõimekus ja selle suurendamine. Eesti ettevõtted loomulikult pingutavad selle nimel, aga tõsi on, et mitte kunagi ei hakata kõike Eesti kaitseks tarvilikku kohapeal tootma.

Tegelikust Eesti kaitsetööstusest rääkides tuleb vaadata ettevõtete müügitulu kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas, mille kohta täpset riiklikku statistikat pole. Eesti Kaitsetööstuse Liidu küsitlusele vastanud liikmete käive kaitsetööstuses oli 2017. aastal ligikaudu 60 miljonit eurot. Kõiki ettevõtteid see number ei hõlma.

Ja meie kaitsetööstuse liitu kuuluvate ettevõtete kogukäive on sellest enam kui suurusjärgu võrra suurem, sest enamik ettevõtteid tegutseb tavaäris suuremate mahtudega.

Kaitsetööstus ei ole tavaline äri. See valdkond toimib kõikjal arenenud riikides riigi ja ettevõtete tihedas ja igapäevases partnerluses. Kaitseministeerium on Eesti kaitsetööstust arendanud süsteemsemalt kui ükski teine ministeerium ühtegi teist tööstusharu. Samas tuleb silmas pidada, et kaitseministeeriumi toetus on eeskätt puudutanud sektori strateegilist arendamist ning teadus- ja arendustegevuse toetamist.

Eesti kaitsetööstus põhineb puhtalt eraettevõtlusel. Kaitsetööstuse valdkonnas ei tegutse Veskimägi sõnul ühtegi riigi äriühingut.

"Kaitsevaldkonna avamine konkurentsile annab meie väikestele, edumeelsetele ja väikese kulubaasiga ettevõtetele võimaluse pääseda rahvusvahelisse kaitsetööstuse väärtus­ahelasse," ütles Veskimägi.

Koduturu väiksus ei jäta kasvada soovivatele Eesti kaitsetööstusettevõtetele muud võimalust, kui välisturgudele minna. Mida spetsiifilisem ja arendusmahukam on toode või teenus, seda enam see nii on. Loomulikult on see, kui Eesti kaitsevägi kodumaal toodetut kasutab, ettevõtetele oluline, aga üha rohkem seetõttu,­ et saada oma toodete kohta lõppkasutaja tagasisidet. Välismaal küsitakse esimese asjana, kas teie oma armee on toodet testinud või kasutab seda.

Eesti kaitsetööstus on eksporditööstus, mis pakub lisa­hüvena majandusarengu ja töökohtade kõrvalt siin tekkiva kogemuse ja pädevuse toel täiendavat kaitsevõimet Eesti ühiskonnale. Järgmise kümne aasta pärast võiks siinne kaitsetööstus olla Veskimägi sõnul 150miljonilise käibega ekspordisektor, mis pakub nii kaitsevõimet, majanduskasvu kui ka töökohti. Selle sihi puhul on silmas peetud käivet konkreetselt kaitse ja julgeoleku valdkonnas.

"Suur osa meie kaitsetööstus­ettevõtteid pakub tooteid ja teenuseid ka tsiviilvaldkonnas ning seda müügitulu kaitsetööstuse käibe hulka ei arvata, kuigi sisulisi seoseid võib tsiviil- ja militaarvallas pakutavate lahenduste vahel olla. Osa tsiviilvallas rakendatavaid lahendusi on alguse saanud kaitsevaldkonnast, aga ka vastupidi," lisas Veskimägi.