Jaga lugu:

Levikom hoiatab 5G-arendajaid

Telekomifirma Levikom hoiatab, et eelmisel kuul väljakuulutatud 5G-sageduslubade konkursi tulemused võivad pea peale pöörduda ja tuua kaasa kahjunõuded, sest konkursi aluseks olev raadiosagedusplaan on juba oktoobris lõpust kohtus vaidlustatud.

Levikom Eesti tegevjuht Peep Põldsamm ütles, et sai oktoobris teada, et riik on nende kasutatud sagedused konkursile pannud.  Foto: LIIS TREIMANN

Levikomi hinnangul on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium eesotsas ettevõtlusminister Rene Tammistiga teinud kaks olulist viga. “Esiteks rikuti oluliselt seadusest tulenevaid protseduurilisi nõudeid raadiosagedusplaani muutmiseks. Levikom kasutab konkursile pandud 3400–3800 MHz sagedusalas olevaid sagedusi juba aastast 2007. Samas saime me juhuslikult oktoobris teada, et riik proovib nüüd neid sagedusi, mida kasutavad tuhanded kliendid, jõuga käest ära võtta,” selgitas Levikom Eesti tegevjuht Peep Põldsamm.

Levikom teatas, et on enda õiguste kaitseks pöördunud konkurentsiameti poole ja vaidlustanud riigi otsuse kohtus.

“Teise suure probleemina kuulutas riik kõnealusele sagedusvahemikule välja kolme uue sagedusloa andmise, mis läheb vastuollu nii 5G standardiga kui ka kõigi teiste Euroopa riikide 5G-tegevuslubade väljaandmise loogikaga,” lisas Põldsamm. “Milleks otsustati piirata innovaatiliste teenuste loomise ja pakkumise konkurentsi ja väljastada ainult kolm luba 5G-sageduse kasutamiseks, on tänaseni suur küsimärk.” Põldsammi kinnitusel takistab selline lähenemine 5G-teenuste arendust ja kättesaadavust Eestis.

Kui kohtus raadiosagedusplaani muutmise vaidlustamine edukaks osutub, võib selguda, et riik on 5G-sagedused valedel alustel välja jaganud, ettevõtete investeeringud osutuvad asjatuteks ning võivad kaasa tuua kahjunõuded. “Teine negatiivne stsenaarium on, et kohtuvaidluse tõttu ei hakka konkursi võitjad veel aastaid 5G-teenuseid arendama, sest riskid on liiga suured,” selgitas Põldsamm.

5G-võrk on eeskätt vajalik tööstustele ja ettevõtetele mõeldud uue põlvkonna teenuste jaoks, mis vajavad reaalajas reageerivaid ja ülikõrge sidekindlusega võrke, näiteks isesõitvad sõidukid, droonid, tööstusrobotid, asjade internet ja kaugmeditsiin, selgitab Levikom.

Põldsammi sõnul peaks riik väljastama 5G-sageduse kasutamiseks neli või viis luba, et kõik soovijad saaksid 5G-teenuseid arendada. Kohalikku 5G-sagedusluba võivad vajada ka tööstus-, transpordi- ja meditsiinisektori ettevõtted ja asutused privaatvõrkude rajamiseks, kuna ei saa kasutada sideoperaatori avaliku võrgu teenuseid ülikõrge sidekindluse vajaduse tõttu.

“5G raadiovõrgu tehnoloogial põhinevate teenuste kättesaadavus mõjutab riigi majanduse käekäiku ja elanike heaolu. Riigi poolt oleks väga lühinägelik eelistada vaid suuri mobiilsideoperaatoreid, kes ei ole teinud märkimisväärseid pingutusi 5G-teenuste arendamiseks,” räägib Põldsamm.

Levikomi teatel on neil Eestis 5G-teenuste vallas kõige rohkem kogemusi ja toimivaid teenuseid. “Oleme juba aastast 2016 tegelenud uue põlvkonna teenuste ja lahenduste arendamisega, mida paljud meie kliendid juba kasutavad ning paljud nendest hakkavad vajama 5G-võrgutehnoloogiat,” rääkis Põldsamm.

Jaanuaris allkirjastas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist määruse, mille alusel saavad sideettevõtjad hakata arendama 5G sidevõrku. Sageduste kasutuslube saab osta riiklikul konkursil, kus enampakkumise alghind on 1 597 000 eurot. Esmased 5G-sagedused on määruse järgi 3,6 GHz alas, mille hind on kujunenud vastavalt elektroonilise side seadusele ning arvestades raadiosagedusi kui piiratud riigiressurssi.

Jaga lugu:
Hetkel kuum