SKP kiirendamiseks laenu võtta pole veel tarvis

Pikemas perspektiivis väheneks praegu Eesti SKP laenuga turgutamisel ettevõtete konkurentsivõime ja järgmisest kriisist oleks oluliselt raskem välja tulla. Teiseks peaks valitsus püüdma majandustsüklit siluda ehk säästma heal ajal ja kulutama halval ajal. Kehvemal ajal on seda stiimulit rohkem tarvis kui praegu – praegu peaksime aga rasva koguma, arvas Oja.

„Pikaajaliste prognooside jaoks oli eelmise aasta 3,9% suurune majanduskasv üllatuseks – see tuli natukene kõrgem, kui oodati, samas lühiaja statistika põhjal tundus, et majanduskasv natukene ületabki prognoose,“ lisas statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepp raadiosaates „Arvude taga“.

Oja märkis, et tema rõhutaks pigem Eesti väga kiiret, 2,8% suurust neljanda kvartali majanduskasvu. „Näiteks USAs vaadataksegi rohkem kvartalikasvu. Kui majandus kasvaks nii kiiresti neli kvartalit järjest, siis oleks Eesti aastane majanduskasv 9% juures.“

Oja vaatleks majanduskasvu arengut Euroopa taustal. „Neljas kvartal oli Euroopas ülimalt kiire ja erandlik, sest seal on uudised pigem negatiivsed olnud,“ osutas ta kollavestidele Prantsusmaal. Ametiühingute streigid eri riikides on pidurdanud tema hinnangul väärtusahelatesse tootmist. Euroopas ongi tema hinnangul probleemid tabanud kitsamalt teatud sektoreid, eeskätt autotööstust, millega meie ettevõtted pole lihtsalt nii palju seotud. Saksa autotööstust on näiteks piiranud emissioonireeglite muutused.

Lõppenud aastal panustas kõige enam Eesti majandusse ehitussektor. Küsimuse peale, kuhu ehitusvaldkonna kiire kasv viib, vastas Oja, et ehituse puhul tõenäoliselt niisugust kasvutempot nagu seni, enam edasi ei oodata. Küsitlused ehitusettevõtete seas näitavad rahunemist. „12 aasta tagust ehitusbuumi ei kardeta,“ nentis Oja.

Ehitussektor praegu ja möödunud buumi ajal tähendab tema hinnangul midagi täiesti erinevat – kui tookord oli see tegevus suuresti kõik ehitussektoris, siis nüüd tundub, et ehitus on läinud majanduse rohkematesse harudesse, kus võiks välja tuua rendiettevõtted või tööjõurendi pakkujad ja kutse- ja teadusarendustegevuse, mille all on samuti ehitusega seotud tegevusi. Teisest küljest on selles valdkonnas tekkinud ka eksport. Sel ajal, kui meil Eestis on läinud ehitusega väga hästi, on osa ettevõtteid müünud rohkem Eestisse ja ehitussektoris vähem eksportinud, aga selles sektoris on praegu ekspordivõime samuti olemas, nii et on võimalik müüa ka välisturgudele, kui Eestis enam nii hästi ei lähe, rääkis Oja.

On hinnatud, et Eesti pikaajaline majanduskasvu võimekus praeguse elatustaseme juures võiks olla kusagil 3% aastas, nentis Oja. Viimasel ajal oleme kasvanud kogu aeg isegi kiiremini. Põhjus, miks me 2018. aastal kasvasime aeglasemalt kui aastal 2017, on selles, et ressursid, mis olid majanduses mõnda aega pärast kriisi vabad, said nii-öelda rakkesse pandud juba mõni aasta tagasi. Ka see, et 2018. aastal on tööjõupuudus olnud juba küllaltki kõrge, tähendab, et kasvada on oluliselt raskem. Sama probleem on üsna levinud kogu Euroopas, leidis Oja.

Kasv aeglustub SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul veelgi järgmisel aastal, ulatudes 2,5 protsendini. Siin mängib Oja sõnul rolli ka see, et ettevõtete ootused järgmiste kuude suhtes on tulnud alla nii Eestis kui ka mujal Euroopas. See küll ei osuta veel mingisugusele langusele, aga see näitab, et kasv aeglustub, arvas Oja. "Võib-olla on siin taga sedasama pessimismi, mis tuli aastavahetusest, kui emissioonidega Saksa autotööstuses ja kollavestidega Prantsusmaal olid teatavad probleemid," märkis ta.

Majanduskasvu hinnangu sageda muutmise juures mängib Müürsepa sõnul suurt rolli see, kuidas on andmed kättesaadavad. Esialgu pannakse SKP kasvuprognoos kokku kiirstatistikale tuginedes, mis tähendab ettevõtete seas tehtud valimuuringuid ja maksuinfot. Aga kui aeg läheb edasi, siis tagantjärele tulevad ettevõtete aastaaruanded ja tuleb põhjalikumat statistikat veel mujalt juurde, mis võimaldab hinnangu täpsemaks muuta.

„Eestis on selline praktika, et revideerime suviti viimast nelja aastat ja see tähendab, et ühe aasta SKP number võib tubli 5-6 korda muutuda,“ lausus Müürsepp. „Siis läheb see põhimõtteliselt lukku, kuid ainus erand on see, kui muutub juba rahvusvaheline statistika metoodika,“ selgitas Müürsepp.

Oja lisas, et Eesti statistika revideerimise struktuurne probleem näib olevat see, et meil on SKP hinnangud eksinud valdavalt ühes suunas ehk et nad on alates 2011. aastast struktuurselt alahinnanud majanduskasvu. „Sarnaselt on meil olnud perioode, kus on arvatud, et käes on majanduslangus, kuid tegelikult on majandus veidi kasvanud.“

Pidev SKP revideerimine võib Oja sõnul tekitada probleeme eelarvereeglite täitmisel. Juhul kui selgub, et majanduse olukord oli minevikus märksa parem, siis tekib küsimus, kas me oleksime tegelikult pidanud tegema teistsugust eelarvepoliitikat, leidis Oja. Ta lisas, et kui pidevalt eksitakse hinnanguga allapoole ja oodatakse, et tulevikus ei eksita, siis SKP avaldamised tekitavad negatiivsete uudiste laine. Kahel viimasel aastal seda olnud pole, aga varem oli seda üsna palju.

„Alati, kui tuli välja SKP hinnang, et jälle on see nulli juures või natuke langes, siis see tekitas pessimismi küll. Kui sa tead, et kasvu ei ole, siis see kindlasti mõjutab otsuseid. Kui selle tõttu jäävad mõned riigil või erasektoril investeeringud tegemata, siis see võib kindlasti probleem olla,“ tõi Oja näiteid.

Üks SKP mõjutaja on ka see, et töötatud tunnid ühe töötaja kohta vähenevad. See on üks huvitav nähtus, mida nägime 2018. aastal, tõi Oja välja. Keskeltläbi kaotame tema sõnul sellega ühe täistööpäeva aastas ja hoolimata sellest, et meil on rohkem inimesi tulnud tööturule. See on kõikides arenenud riikides nii, et kui inimesed saavad jõukamaks, siis nad eelistavad vähem töötada, kuid möödunud aasta oli eriline – tundide langus töötaja kohta oli üsna järsk. Tulemus on see, et kogu tööjõu panus majandusse kasvanud ei ole, võrreldes viimase majandusbuumi ajaga.

Kuula saadet siit.