Vaata, millised seadusemuudatused varsti jõustuvad

Siin need on:

1. aprillil jõustuvad tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatused, mille kohaselt on kaubanduskoja arbitraažikohtu otsus sundtäidetav, ilma et see tuleks eelnevalt kohtu poolt täidetavaks tunnistada.

See tähendab, et koja arbitraažikohtu otsus jõustub tegemise hetkel ning sellega saab kohe minna kohtutäituri juurde ja alustada täitemenetlust. Samasugune erand nähakse ette notarite koja vahekohtu menetluses tehtud otsustele.

Ülejäänud Eestis tegutsevate vahekohtute otsused tuleb edaspidi kohtu poolt täidetavaks tunnistada, millega kaasneb täiendav aja- ja rahakulu.

Lisaks täiendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku teatud piirangutega tarbijaga sõlmitud vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivusele, et kaitsta paremini tarbijate huvisid. Näiteks lisatakse seadusesse põhimõte, et tarbijaga sõlmitud vahekohtumenetluse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui see on sõlmitud pärast seda, kui nõue on muutunud sissenõutavaks.

Kaubamärgi kohta kaotatakse nõue, et kaubamärgina kaitstav tähis peab olema graafiliselt kujutatav. Muudatusega lihtsustatakse mittetraditsiooniliste kaubamärkide, nt heli-, multimeedia- ja hologramm-märkide kaitsmist, kuna neid on edaspidi võimalik patendiametile esitada ka heli- või videofailina.

Tööstusomandi apellatsioonikomisjon viiakse justiitsministeeriumi juurest patendiameti ehk riigi tööstusomandi keskameti juurde. Komisjon on sõltumatu organ, mis lahendab tööstusomandiga (kaubamärk, patent, tööstusdisainilahendus) seotud vaidlusi kohustusliku kohtueelse menetluse korras.

Intellektuaalomandiõigusega seonduvate vaidluste lahendamise ainupädevus antakse Harju maakohtule. Praegu on intellektuaalomandit puudutavate vaidluste lahendamise pädevus kõigil Eesti maakohtutel. Praktikas aga jõuab enamus intellektuaalomandi vaidlusi Harju maakohtusse, mis on ka ainus kohus, kus on intellektuaalomandile spetsialiseerunud kohtunikke.

Patendiamet saab võimaluse kasutada kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste puhul elektroonilist menetlust, selleks nähakse ette võimalused teabe elektrooniliseks esitamiseks ja väljastamiseks.

Lihtsustatakse ka patendivoliniku kutse omandamist vandeadvokaatidel. Kehtiva seaduse järgi peab patendivoliniku kutse soovija olema töötanud vähemalt viimased neli aastat patendivoliniku juures või patendivoliniku äriühingus. Edaspidi loetakse kutse omandamiseks nõutava staaži hulka ka advokaadibüroos tööstusomandi valdkonnas õigusteenuse osutamise aeg. Vandeadvokaatidele aga säilib nõue sooritada patendivoliniku kutseeksam.

Muudatused jõustuvad 29. märtsil ja 1. aprillil.

25. märtsil jõustuvad liiklusseaduse muudatused, mis võimaldavad Eesti liiklusregistris registreeritud mootorsõiduki ja selle haagise tehnoülevaatust teha ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.

See on lubatud juhul, kui väljaspool Eestit läbiviidav tehnoülevaatus toimub samaväärsete nõuete kohaselt kui liiklusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud. Muudatusest saavad eelkõige kasu transpordiettevõtted, kes teevad oma sõidukitega vedusid ainult kindlate Euroopa riikide vahel, kuid peavad praegu sõidukid tooma Eestisse tehnoülevaatusele.