Eliisa Matsalu • 29 märts 2019

Loodav valitsus riskib maksukoormuse tõstmisega

Kuigi Keskerakond, Isamaa ja EKRE on lubanud, et loodav koalitsioon ei tõsta maksukoormust, tooks Isamaa teise pensionisamba lammutamise idee kaasa mitme protsendi suuruse maksukoormuse tõusu. Suureneks nii sotsiaal- kui ka tulumaksukohustus.

Jüri Ratas, Helir-Valdor Seeder ja Mart Helme peaksid uue nädala alguses ära otsustama, mis teisest pensionisambast saab.  Foto: Liis Treimann

Kui kõik kogumispensioni maksed lõppeksid, suureneks maksukoormus SKPst 1,3% ja tööjõu efektiivne maksumäär 2,6%, teatas rahandusministeerium.

Puust ja punaseks: kogumispensioni maksed, nii riigipoolsed 4% kui ka tööandjate tehtud 2%, ei ole osa maksukoormusest, kuna see raha läheb kokkuvõttes inimestele endile pensionina tagasi. Samas kogu raha, mis maksudena kokku kogutakse, aga inimestele tagasi ei kanta, läheb automaatselt maksukoormusesse sisse.

Ehk teisisõnu ei ole praegu teise pensionisambaga liitunutel tööjõu sotsiaalmaksumääraks 20%, vaid 16%, sest 4% annab riik neile tagasi. Kui inimene astuks sambast välja, siis enam ta seda 4% tagasi ei saaks, vaid see jääks riigile endale. Kokku tähendaks see riigile umbes 300 miljonit vaba raha.

Samal ajal tõuseks maksukoormus ka tulumaksu arvelt. Nimelt muutuks kogumispensioni maksete lõpetamise puhul sissetulekud küll 2%, kuid selle võrra suureneks ka summa, millelt riik arvestab maha tulumaksu.

Samal ajal on lubanud koalitsioonikõnelusi pidavad erakonnad, kes kogumispensioni maksete lõpetamist kaaluvad, et nad ei tõsta maksukoormust. Seega, kui nad kavatsevad täita Isamaa lubaduse teine pensionisammas vabatahtlikuks teha, peaks uus valitsus ühtlasi tulema lagedale ka mõne muu maksumäära langetamisega. Kõnelusi pidavad erakonnad on andnud märku, et lõplikud otsused maksuteemadel tulevad järgmise nädala alguses.

Garanteeritud maksutõus tulevikus

Keskerakonna liige Jaak Aab tunnistas, et kui teine pensionisammas vabatahtlikuks muuta, on võimalik, et inimeste pensioni kindlustamiseks tõstetakse tulevikus makse. Küll aga ei tehtaks Aabi sõnul seda lähiaastatel. Seega sisuliselt tähendab see, et valitsus lükkaks praeguste otsustega vastutuse oma kaelast ära ja jätaks probleemi järgmiste valitsuste lahendada.

Aab sõnas, et rahandusministeeriumi arvutus kehtib olukorras, kus kogumispensionisse lõpetataks kõik maksed. Seda ei pea Aab tõenäoliseks stsenaariumiks. „Arvan, et kõik ei välju teisest sambast niikuinii. Ka rahandusministeerium on öelnud, et maksimaalselt lahkuks kolmandik inimestest,“ ütles Aab. Tema sõnul tuleb arvestada ka sellega, et kui uus valitsus teeb ära teise pensionisamba muudatused, mida pidanuks juba ammu tegema, muutub sammas paljudele praegusest ka oluliselt atraktiivsemaks. Selliste muudatuste all peab Aab silmas näiteks väljamaksete paindlikumaks tegemist ja investeerimisfondide suuremat valikut. „Arvan, et fondid pingutaksid hirmsasti selle nimel, et inimesed ei väljuks sambast, kui see vabatahtlikuks tehtaks,“ sõnas ta.

Millise peaministri ajal maksukoormus kasvas?  Foto: Miguel Alvarez

Sibul: see on numbrite mäng

Isamaa liige Priit Sibul ütles, et tema pole sellise maksukoormuse tõstmise ohu peale mõelnud ja kui rahandusministeeriumi arvutused on õiged, peaksid erakonnad kõneluste laua taga selle üle arutama. Ta lisas, et erakondadel pole tõesti plaanis maksukoormust tõsta. „Ei ole ühegi erakonna programmis mõne lubaduse katteks toodud mõnda maksutõusu või uut maksu. Sellest on ka püütud läbirääkimistel lähtuda,“ ütles ta.

Sibulale tundub rahandusministeeriumi arvutus silmamoonduse ja numbritega mängimisena. Mille arvelt see sotsiaalmaks siis kasvab? Kui 4% praegu personaliseeritakse, siis kas see polegi sotsiaalmaks? Hüpoteetiliselt võib õigus olla, aga see on ju vaid silmamoondus,“ ütles ta. „Saan aru, kuidas see statistikat mõjutab, kuid sisuliselt ei muuda see midagi,“ ütles ta.

Sibul tunnistas, et tulumaksukohustus suureneks, kui summa, millelt maksu arvestatakse, pensionimaksete lõppedes kasvaks. „Jah, tulumaksu see küll suurendab, kuid samas kaoks ju ka praegune 2% maks ära. Numbritega mäng,“ ütles ta.

Priit Sibul, Isamaa liige

Köetakse paanikat, et kõik on lollid ja keegi midagi ei tea. See ei ole kuidagi pädev.

Sibula sõnul on igati loogiline, et teise pensionisamba vabatahtlikuks tegemine tõstab maksukoormust SKPst. Seda aga vaid juhul, kui kõik inimesed sambast lahkuda otsustaksid. „Kui kõik maksavad tulumaksu rohkem, siis maksukoormus tõusebki. Statistiliselt. Kuid maksumäärad ise ei tõuseks,“ ütles Sibul. „Iga kord, kui maksuamet suudab maksuauke kinni panna, siis tõuseb ju ka me maksukoormus SKPst, kuna me kogume rohkem makse kokku, ilma et me ühegi määraga tegeleksime,“ tõi ta näite.

Sibul usub, et tegelikult lahkuksid teisest pensionisambaks selle vabatahtlikuks tegemisel vähesed. „Samas köetakse paanikat, et kõik on lollid ja keegi midagi ei tea. See ei ole kuidagi pädev,“ ütles ta.

Majanduseksperdid hoiatasid

Nädala alguses tegid 41 majandustegelast ühise pöördumise, milles hoiatasid kolme stsenaariumi eest, mida kohustusliku kogumispensioni kaotamine kaasa tooks: pensionäride suhteline sissetulek langeks, maksukoormus tõuseks või tuleb tõsta pensioniiga. Pöördumises kutsusid nad poliitikuid üles teist pensionisammast mitte kaotama.

"Kohustuslikule kogumispensionile ei ole praegu head alternatiivi. Selle kaotamise eest maksavad tulevased põlvkonnad, sest ühe pensionäri kohta on siis vähem töötajaid kui praegu," lausuti pöördumises. "Lammutada on paratamatult lihtsam kui üles ehitada, aga me ei peagi endale latti madalale seadma."

Tasub teada: maksukoormus SKPst

Pragune maksukoormus SKPst on 33,6%.

Tööjõu efektiivne maksumäär on praegu 34%.

Tööjõu efektiivne maksumäär leitakse tööjõumaksude suhtena tööjõukuludesse ning kapitali efektiivne maksumäär kapitalimaksude suhtena kapitalituludesse. See tähendab, et selle maksumäära tõstmisel muutuks tööjõud kallimaks.

Kui lõppeksid maksed teise sambasse, muutuks maksukoormus SKPst 34,9% peale ja tööjõu efektiivne maksumäär 36,6% peale.

Tänavu ulatuvad riigi maksed teise pensionisambasse 300 miljoni euroni.

On hinnatud, et kui inimesed võtavad oma teise sambasse kogunud raha välja, laekuks riigile kuni 800 miljonit eurot tulumaksu.

Allikas: Äripäev, rahandusministeerium

Hetkel kuum