Jaga lugu:

Skandaalne perekond sisenes Eestis transiidiärisse

Eesti kunagise edukama ettevõtte ostnud perekonna taust on värvikas.  Foto: Liis Treimann

Maksuparadiisidesse registreeritud firmade võrgustik, trahvid rahapesureeglite eiramise eest ja rambivalgusesse sattumine viimase aja suurtes andmeleketes: Eesti kunagise edukaima ettevõtte uusi omanikke ümbritseb skandaalide halo.

Tallinna terminalifirma Vopak E.O.S sai uued omanikud ja kannab nüüdsest nime Liwathon E.O.S. Muugal asuva terminali-ettevõtte ostnud Liwathoni juht on Gert Tiivas, kuid ettevõtte omanik on Barclay Rowland. Selle nime tagant avanevad juba huvitavad seosed.

Tiivas ütles, et Barclay Rowland on "üks Rowlandite lastest". Ta selgitas, et perekonnale kuuluv ettevõtete grupp on iseenesest suurem. "Eestis ühtegi tuntud kaubamärki mitte, aga Euroopas üks pank, üks kindlustusfirma, Araabia Ühendemiraatides üks pank ja veel erinevaid ettevõtteid."

Tegemist on Suurbritannia kinnisvara- ja pangandustaustaga David Rowlandi perekonnaga, kes on Sunday Timesi rikkaimate nimekirjas figureerinud 600-750 miljoni naela suuruse varandusega. Kaks Tiivase mainitud panka on Banque Havilland Šveitsis ja Anglo-Gulf Trade Bank Abu Dhabis.

Arnout Lugtmeijer (vasakul) ja Gert Tiivas (paremal) loodavad ostetud ettevõtte toel omandada terminale ka mujal maailmas.  Foto: Liis Treimann

Rowlandite nimi kerkis üles Panama lekkega avalikuks saanud dokumentidest. Guardiani andmetel kuulub neile tosinaid ettevõtteid maksuparadiisides.

Trahv rahapesureeglite eiramise eest

Banque Havilland sai möödunud aasta lõpus Luksemburgi finantsjärelevalvelt 4 miljonit eurot trahvi. “Pärast kohapeal teostatud kontrolle määras järelevalve pangale 4 miljoni eurose trahvi ning seadis piirangud osale panga rahvusvahelisest tegevusest,” selgub 21. detsembril väljastatud otsusest.

Banque Havillandil leiti mitu puudust, seda nii administreerimise kui ka ärijuhtimise tasemel. Ette heideti puudulikku sisekontrolli ja kesist rahapesu vastaste meetmete rahendamist. “Pärast rasketest puudujääkidest teavitamist võttis Banque Havilland kasutusele tegevusplaani nende vigade eemaldamiseks. Pank on teatanud oma riskipoliitika muutmisest nii riskistrateegia kui ka riskisoovi osas. Plaani teostamist jälgivad väljast palgatud eksperdid, kes raporteerivad otse järelevalveasutusele,” teatasid Luksemburgi võimud.

Banque Havillandi tekkelugu on samuti tähelepanuväärne. Tegemist on Islandi Kaupthing Banki Luksemburgi haruga. Majanduskriisi ajal läks Kaupthing Bank pankrotti. Selle rahvusvahelise pangandusega tegelenud Luxemburgi haru löödi kaheks: heaks pangaks ja halbade laenude pangaks.

Hea pank müüdi 2009. aastal Rowlanditele. Pank tegeles Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika rikaste vara paigutamise ja erapangandusega. Banque Havilland laienes seejärel Liechtensteini, Bahamale, Monacosse ja 2016. aastal Šveitsi.

Islandi panga Luksemburgi haru juurde juhatas Rowlandid advokaat Michael Wright, kes hiljem käis perekonnaga kohut. Talle olevat lubatud ostule kaasa aitamise eest pangas osalust. Wright kaotas.

Süüdistused finantsterrorismi kavandamises

Huvitavaid lugusid on veelgi. Näiteks 2017. aastal avalikustas USA uuriva ajakirjanduse lehekülg The Intercept, kuidas Araabia Ühendemiraatide USA saadiku lekkinud e-kirjadest selgus, et Ühendemiraadid lootsid Banque Havillandi abil alustada finantsdiversiooni Katari vastu.

Väidetavalt oli kavas Katari võlakirjade väärtust alla suruda ning tõsta ühtlasi nende kindlustamiseks minevaid kulusid. Eesmärk oli põhjustada riigis valuutakriis. Pank eitas kõiki süüdistusi.

Foto: Liis Treimann

Manchester City skandaal

Eestis ettevõtte ostnud Barclay Rowlandi edukat isa David Rowlandit on peetud ka Abu Dhabi kroonprintsi lähedal seisvaks isikuks. Teda seostatakse Manchester City jalgpalliklubi skandaaliga. Saksa ajaleht Der Spiegel paljastas eelmise aasta lõpus, et jalgpalliklubi on rikkunud financial fair play reegleid, mille järgi ei tohi jalgpalliklubide omanikud kulutada raha rohkem kui klubi ise sisse toob.

2008. aastal ostis Abu Dhabi šeik Mansour tol hetkel üsna õnnetus seisus Manchester City. Nagu Saksa ajakirjas Der Spiegel möödunud aastal ilmunud artiklist selgus, oli uutel omanikel salakaval plaan, kuidas sellest reeglist mööda hiilida.

Klubi oli kümnete miljonite eest mängijaid kokku ostnud ja investeeringud uueks aastaks kokku lepitud. “Pikkvibu” nime kandva operatsiooni käigus leiti võimalus osa operatiivkulusid klubist eemale nihutada. Kui tavaliselt maksavad klubid mängijatele õiguste eest mängijaid klubi reklaamides kasutada, siis nüüd otsustati õigustega tegelemine tõsta klubist välja. Formaalselt müüdi esindusõigus 30 miljoni euro eest Fordhami-nimelisele ettevõttele, mille omanikuks oli Rowlandite fond, seal liikuva raha taga aga šeik. Klubi ei pidanud enam õiguste eest maksma ja nende kulutused olid maagilisel kombel vähenenud. Variettevõtete võrgu ehitasidki üles Rowlandid.

Spiegel avaldas David Rowlandi teise poja Jonathan Rowlandi 2013. aastal saadetud kirja Abu Dhabi kuningliku perekonna nõunikule ja jalgpalliklubi juhile Simon Pearce'ile: "Me peame olema kindlad, et Abu Dhabi seisab kindlalt selle otsuse taga." Pearce vastas talle: "Tegevuskulude katteks saadame iga aasta ette vähemalt 11 miljonit!" Sõna "meie" tähendas siin šeik Mansouri haldusfirmat Abu Dhabi United Group, mille kaudu Manchester City oli alguses ostetud.

Konservatiivide suurdoonor

Perepea David Rowland oli varasemalt kinnisvaramagnaat, kel selja taga 40aastane maksueksiil Guernsey saarel. 2010. aastal enne Suurbritannia valimisi registreeris Rowland end uuesti Inglismaale ja annetas konservatiivide parteile 3 miljonit naela.

Kord esitas Suurbritannia toonane peaminister David Cameron Rowlandi isegi konservatiivide partei varahoidja kohale, kuid teised konservatiivid tõstsid uustulnuka vastu mässu. Ajakirjanduses ilmus palju negatiivse tooniga artikleid, mis osutasid faktile, et Rowland ei olnud aastaid Suubritannias mingeid makse tasunud. Lõpuks Rowland loobus sellest ametikohast.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum