Aastatagusega võrreldes kasvasid enim kodukulud

Kaubad olid eelmise aasta märtsiga võrreldes 1,7% ja teenused 3,3% kallimad. Kõige rohkem mõjutas tarbijahinnaindeksit eelmise aasta märtsiga võrreldes eluase, mis andis kogutõusust ligi neljandiku. Sellest omakorda 60% andsid elekter, soojusenergia ja küte.

Vaba aeg ning toit ja mittealkohoolsed joogid andsid kumbki kogutõusust viiendiku.

Aastaga kallines diislikütus 5,2% ja bensiin 2,1%. Toidukaupadest on sama ajaga enim kallinenud kartul (35%), värske köögivili (31%) ja kaasaostetav valmistoit (11%) ning odavnenud munad (13%) ja värske puuvili (12%).

Veebruariga võrreldes mõjutas märtsis tarbijahinnaindeksit kõige rohkem transport. Bensiin kallines kuuga 2,7% ning diislikütus 1%. Suuremat mõju indeksi muutusele avaldasid veel kodudesse jõudnud elektri 4,5% odavnemine ning toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, kus kala ja kalatoodete hind tõusis 7% ja puuvilja hind 3,2%.

Nii toidu- kui energiahindade maailmaturu trendid annavad alust oodata, et edaspidi hinnakasv pigem aeglustub. Rahandusministeerium prognoosib, et inflatsioon jääb lähiaastatel 2 protsendi ligidale. Tänavust inflatsiooniprognoosi on juba langetatud: 2,8 protsendilt 2,1 protsendile. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitka osakonna analüütiku Madis Abeni sõnul annavadki selleks alust nii energiatoodete kui toidu maailmaturuhinnad.

“Energiatoodete hinna mõju võiks olla negatiivne [inflatsiooni pidurdav] juba aasta teisest poolest. Kõige rohkem tõstavad hindu kohalikud teenused, mis on seotud olukorraga tööturul,” ütles ta. Madal hinnatõus tähendab ka seda, et kui tänavu keskmise palga kasv peakski aeglustuma, siis märgatavalt madalam inflatsioon hoiab reaalpalga kasvu siiski tugeva. Pikema perspektiivi 2 protsenti on seotud ka maailmamajanduse üldise jahtumisega.