• OMX Baltic1%300,07
  • OMX Riga0,00%867,99
  • OMX Tallinn0,19%1 964,94
  • OMX Vilnius0,88%1 174,87
  • S&P 5001,47%5 686,67
  • DOW 301,39%41 317,43
  • Nasdaq 1,51%17 977,73
  • FTSE 1001,17%8 596,35
  • Nikkei 2251,04%36 830,69
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,49
  • OMX Baltic1%300,07
  • OMX Riga0,00%867,99
  • OMX Tallinn0,19%1 964,94
  • OMX Vilnius0,88%1 174,87
  • S&P 5001,47%5 686,67
  • DOW 301,39%41 317,43
  • Nasdaq 1,51%17 977,73
  • FTSE 1001,17%8 596,35
  • Nikkei 2251,04%36 830,69
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,49
  • 11.04.19, 13:07
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eelarvenõukogu: sellise puudujäägiga jätkata ei saa

Valitsussektori nominaalne ja struktuurne eelarvepositsioon oli 2018. aastal suures puudujäägis, võttis olukorra kokku eelarvenõukogu, kelle ülesanne on hinnata möödunud aasta struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamist.
Majandusteaduste professor Raul Eamets on eelarvenõukogu esimees.
  • Majandusteaduste professor Raul Eamets on eelarvenõukogu esimees.
  • Foto: Tartu Postimees/Scanpix
Eelarvenõukogu hinnangul on 2018. aasta struktuurne puudujääk suurem, kui eesmärgiks seati, ja eelarvepositsiooni tuleb asuda parandama juba 2019. Aastal.
Majanduse kõrgkonjunktuur jätkus 2018. aastal, kui nii majanduse nominaalkasv kui ka riigieelarve maksutulude kasv ulatusid ligi 9%ni. Sellest hoolimata kujunes oodatust nõrgemaks valitsussektori eelarvepositsioon, mis oli statistikaameti hinnangul nominaalses puudujäägis 0,5% SKPst, teatas eelarvenõukogu.
„Eesti valitsussektori struktuurne puudujääk oli 2018. aastal rahandusministeeriumi hinnangul 1,4% SKPst, mis on suurem, kui riigi eelarvestrateegias või riigieelarve koostamisel eesmärgiks seati. Struktuursele puudujäägile 2018. aastal viitavad ka eelarvenõukogu arvutused. Vaatamata keskmisest kiiremale majanduskasvule on valitsussektori eelarvepositsioon nominaalses ja struktuurses puudujäägis juba kolmandat aastat järjest,“ resümeerib eelarvenõukogu.
„Riigieelarve seaduse järgi võib kavandada struktuurset puudujääki kuni 0,5% SKPst aastas, kui eelnevalt on kogutud vähemalt sama suur struktuurne ülejääk. Kuna 2018. aasta struktuurne puudujääk kujunes sellest suuremaks, tuleb juba sel aastal asuda eelarvepositsiooni parandama. Riigieelarve seaduse järgi peab struktuurset eelarvepositsiooni parandama vähemalt 0,5 protsendipunkti aastas, kuniks valitsussektori struktuurne eelarvetasakaal on uuesti saavutatud,“ leiab eelarvenõukogu.
„Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadise majandusprognoosi järgi kujuneb sel aastal struktuurseks puudujäägiks 1% SKPst, mis on ligilähedane suurimale lubatud puudujäägile selleks aastaks (0,9% SKPst). Eelarvenõukogu hinnangul pole aga nii suur struktuurne puudujääk õigustatud, kuna majanduse olukord on endiselt hea. Eelarvenõukogu soovitus valitsusele on taastada struktuurne tasakaal juba tänavu.“

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele