Mart Helme: mul pole elus rahast puudu olnud – oskan raha teha

Helme sõnul on tal selge ettekujutus, mis on majandus, näiteks on ta pidanud väikeettevõtet. „Mul on siiamaani firma, mis küll poliitilise tegevuse tõttu pole enam eriti aktiivne. Olen osanud terve elu raha teha. Mul pole elus rahast puudust olnud,“ ütles ta.

Mart Helmele kuulub Suure-Lähtru mõisahoonet majandav osaühing Suure-Lähtru Mõis, mille müügitulu on alates 2013. aastast jäänud alla 5000 euro aastas. Ettevõte pole selle aja jooksul kordagi kasumisse jõudnud, jäädes igal aastal paari tuhande euroga kahjumisse. Viimati avaldatud 2017. aasta majandusaasta aruande järgi teenis Helme ettevõte 1954eurose müügituluga 1672 ärikahjumit, puhaskahjumiks kujunes 97 eurot.

EKRE liikmete väljaütlemised on pahandanud mitut ettevõtjat, näiteks iduettevõtjat Ragnar Sassi ja Viljandimaa ühe edukaima ettevõtte Mangen PM tegevjuhti Meelis Vennot, keda mõlemat on häirinud EKRE suhtumine välistööjõudu. Meelis Venno oli ka inimene, kes eelmisel nädalal kutsus Martin ja Mart Helmet oma ettevõttesse lehmi lüpsma.

Helme sõnul on tema isiklikult valdavalt positiivset tagasisidet valitsusleppele saanud ja seda ka ettevõtjatelt. „Öeldakse, et õige! Eesti rahvast ei saa asendada Ukrainast ja mujalt tulnud inimestega. Minul isiklikult on täiesti kama, kas Eesti on majanduslikult edukas, kui siin enam eestlasi pole,“ ütles ta. „Minu sügav veendumus on, et Eesti peab olema heal majanduslikul järjel, aga ka rahvusriik,“ lisas ta.

Helme sõnul ei ole kümnete tuhandete välistööjõu sissetoomine eduka majanduse võti. „Selleks on ikka uued tehnoloogiad, ajudega tööjõud, mitte labidatega tööjõud ja maasikakorjajad,“ ütles ta. „See ei tähenda, et Eesti majanduses ei peaks olema ka vähem lisandväärtust omavaid harusid, need ei saa olla vaid majanduse selgroog,“ täpsustas Helme. Ta lisas, et ta pole sinisilmne ja naiivne inimene, kuid need majandusmudelid ei ole need, mis viivad Eesti viie rikkaima riigi sekka.

Helme rääkis, et ta vaatab majanduse eeskujuna USAd, kus on tema sõnul tööviljakus kordades suurem kui Eestis, seda nii põllumajanduses kui ka ITs. „Selle peale peaksime püüdlema, mitte selle poole, et „pole kuskilt tööjõudu võtta“,“ sõnas Helme. Kui tööjõudu on puudu, on Helme sõnul ettevõtja võib-olla valinud vale töömudeli. „Me läksime Euroopa Liitu, kus on vaba tööjõu liikumine. Miks te ei leia sealt tööjõudu?“ küsis ta. Helme sõnul kavatseb uus valitsus sellele küsimusele vastuse leida.

Mart Helme sõnul ei morjenda teda fakt, et esmaspäeval Isamaa liikmed Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja Üllar Saaremäe ei hääletanud Reformierakonna esimehe Kaja Kallase valitsusleppe vastu. „See oli ette teada. Viktoria Ladõnskaja-Kubits ütles kohe, et tema jääb eriarvamusele ja Üllar Saaremäel, ma saan aru, on mingi isiklik sümpaatia Kaja Kallase suhtes. Aga nad on lubanud, et tulevikus on nad koalitsiooni seisukohtadel ja mingit soolot nad tegema ei hakka,“ rääkis Helme.

Helme sõnul ta küll kandideerib Euroopa Parlamendi valimistel, kuid plaanib siiski siseministriks jääda. Ühe esimese asjana hakkab ta enda sõnul tegelema migratsioonipoliitikaga. „Siia alla käib ka tööjõud,“ ütles ta. Ka sisserände kvoodi erisused vaatab Helme esimesel võimalusel üle. Veel kavatseb ta tegeleda inimeste vähesuse probleemiga, sotsiaalsete tagatiste ja palkade teemaga. „Nipsu lastes neid muidugi ei lahenda, kuid ka kukesammul edasi liikudes jõuab sihile lähemale,“ sõnas ta.

Kui president Kersti Kaljulaid peaks mõne ministrikandidaadi mitte kinnitama, teeks president Helme sõnul endale palju kahju. Ta rääkis, et kuigi ajakirjanduses räägitakse, kuidas EKRE pink on lühike, siis tegelikult ei ole asi üldse nii hull. Helme sõnul olid EKRE-l selged kriteeriumid, keda nad ministriteks panna tahtsid. „Üks asi oli kindlameelsus, et nad ei laseks end ametnikel ära kodustada. Mitte, et ma tahan ametnikke kritiseerida, justkui nad oleksid ebakompetentsed, kuid me ju teame, et inimene on nii suur siga, kui tal olla lastakse. Ka ametnikud,“ ütles Helme, ent lisas kohe, et ta siiski ei taha öelda, et ametnikud on sead. „Aga noh, olen olnud kahes riigiasutuses kõrgem ametnik, ma tean väga täpselt, et kui saab mugavamalt, siis tehaksegi mugavamalt,“ rääkis ta.

Veel otsis EKRE oma ministrikandidaatideks inimesi, kel oleks administratiivne võimekus ja valdkonna teadmised elementaarsel tasandil. Helme lisas, et kui ministrid peaksid tulevikus vahetuma, siis EKRE hätta ei jää. „Näiteks kui mina peaksin ära minema mingil põhjusel, on mu selja taga juba järgmine inimene olemas, kes siseministriks saaks,“ ütles ta. Kes see isik on, Helme ei öelnud. Küll aga lisas ta, et selleks on inimene, kes on pikalt Eestit teeninud.