Artikkel
  • Jaga lugu:

    950 eurot palka nii Ukraina juhile kui juhatuse liikmele

    Aasta pärast tõuseb veokijuhtide miinimumtasu 1000 eurole.Foto: Andras Kralla

    Alates 1. maist peavad Eesti siseriiklikke vedusid tegevad ettevõtjad maksma autojuhile vähemalt 950eurost brutotasu ja see kehtib kõikidele: lisaks kohalikele töötajatele ka renditööjõule ning juhatuse liikmetele.

    Ukrainast, Valgevenest või mujalt kolmandatest riikidest autojuhtide palkamine on muutunud tööjõupuuduse tingimustes aina aktuaalsemaks. Sageli loodavad ettevõtjad välistööjõu puhul saada ka odavamalt läbi, makstes ametlikult vaid seni kehtinud miinimumpalka 620 eurot kuus normtundide eest, kirjutab logistikauudised.ee.
    Alates 1. maist hakkab aga vastavalt Autoettevõtete Liidu ning Transpordi Ametiühingu kokkuleppele kehtima miinimumpalga nõue 950 eurot, mis 2020. aasta maist tõuseb 1000 euroni ning 2021. aasta maist 1100 euroni.
    “Siseriiklikul veol on sõlmitud tööjõukokkulepe, mis sisaldab miinimumpalka normtundidega. Seda tuleb maksta kõikidele juhtidele olenemata sellest, kas vedusid teostatakse omal kulul või teenusena, kas juht on renditud või kas roolis on ettevõtte omanik ise,” lausus Autoettevõtete Liidu tegevjuht Villem Tori.
    Juhatuse liige peab endale palka maksma
    Maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna üksuse juht Külli Koidumäe tunnistas, et transpordisektoris on päris palju üksikettevõtjaid, kes arvavad, et kui ta on juhatuse liige, siis ei pea ta endale palka maksma. “Juhatuse liikmena ta ei peagi maksma, aga kui ta istub rooli, siis saab temast autojuht ja talle hakkavad kehtima täpselt samad nõuded,” lausus Koidumäe.
    Nupukad ettevõtjad on püüdnud miinimumpalga nõudest kõrvale hiilida veel teistegi vabandustega. Näiteks öeldakse, et juht tuli tegema proovipäeva. “Tasuta proovipäeva saab teha vaid töötukassas arvel olev isik ja sedagi vaid ühe päeva,” ütles Koidumäe, kelle sõnul on väidetud sedagi, et inimene teebki tasuta tööd, on töövari, praktikant jne.
    Põhjalikult saad teemast lugeda logistikauudised.ee veebilehelt. Juttu tuleb ka ümbrikupalgast sektoris ja kuidas sellega võideldakse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Poolaasta maksutulu kasvas 16%
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
Välisturistid kulutasid Eestis rohkem kui eestlased välismaal
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.