Riigikohus jättis VEB Fondiga raha kaotanud ettevõtjad pika ninaga

Riigikohtu sõnul ei ole selle kaebuse lahendamine riigikohtu pädevuses, teatas riigikohtu pressiesindaja Iris Raudsik.

"Riigikogu tegevusetusega seoses kohtusse pöördumise võimaluse puudumine ei ole praegusel juhul vastuolus põhiseadusega, sest ükski õigusakt ei nõua, et hüvitise määramine toimuks just riigikogu otsusega," vahendas Raudsik. Tema väitel tuleb hüvitamisnõuded esitada maa- või halduskohtusse.

VEB Fondi sertifikaadiomanikke esindav vandeadvokaat Indrek Leppik väitis, et nad on esitanud hüvitamisnõude ka Tallinna halduskohtusse. Seal oli menetlus peatatud, kuni riigikohus teeb lahendi.

Ühtlasi tsiteeris Leppik 2017. aastal ajakirjas Maksumaksja avaldatud VEB Fondi eelnõu koos toimetuse kommentaaridega, mis sisaldas ka VEB Fondi vanasõna: "Nagu sellistel puhkudel juba kombeks, selgub pärast paarikümneaastaseid kohtuprotsesse, et kahjukannatajad olid pöördunud kas valesse kohtusse, vale nõudega, vale isiku vastu, liiga vara, liiga hilja või unustanud ära tähtsad nõiasõnad."

Leppiku sõnul esitasid nad selle tarkuse pinnalt korraga mõlemad kaebused.

Riigikohtule kaebuse esitanud sertifikaadiomanikud soovisid, et kohus tuvastaks hüvitise määramata jätmise õigusvastasuse ja mõistaks hüvitise riigilt välja või kohustaks riigikogu hüvitise väljamaksmist otsustama.

Riigikogu õiguskomisjon otsustas selle aasta 21. jaanuaril võtta riigikogu täiskogu päevakorda otsuse eelnõu, mis nägi ette rahalise hüvitise VEB Fondi sertifikaadiomanikele 15 miljoni euro ulatuses.

29. jaanuaril otsustas õiguskomisjon eelnõu täiskogu päevakorrast tagasi võtta ja jätkata selle arutelu komisjonis. Riigikogu koosseisu volituste lõppemisega langes aga eelnõu parlamendi menetlusest välja.

Riigikohtu poole pöördusid VEB Fondi koondatud nõuete omanikud AS Pärnu Kalur Holding, AS A.O. Imbi (pankrotis), Akke AS (likvideerimisel), AS Tartu Lihakombinaat (pankrotis), OÜ Volta, AS Läti Merelaevandus, AS Saare Kalur ja Kreenholmi valduse AS (pankrotis), kes leiavad, et riigikogu ei ole seni otsustanud neile õiglase ja reaalse hüvitise määramist ja väljamaksmist nende nõuete eest.

"Sellest on tänaseks õnneks enamik aru saanud, et see raha võeti lihtsalt riigi poolt piinliku skeemiga ära. Kliendid soovivad teha kõik selleks, et see lõpuks tagasi saada,“ ütles Leppik.

Riiklik VEB Fond on riigikogu otsusega 1993. aastal asutatud fond eesmärgiga koondada sinna Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga nõuded endises NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud kontode kohta. Fondi asutajad olid Eesti Pank ja vabariigi valitsus. Riikliku VEB Fondi haldajaks on Eesti Pank Eesti riigi nimel. VEB Fondi loomise algataja oli Eesti Pank eesotsas tolleaegse Eesti Panga presidendi Siim Kallasega.

Fondi loomisel oli sinna koondatud nõudeid peaaegu 800 miljoni krooni ulatuses. 2006. aastaks oli Eesti Panga teatel nõuete maht vähenenud 274,3 miljonile kroonile.

Jaanuaris 2013 avaldas Eesti Pank VEB Fondiga seotud auditi tulemused, millest selgus, et Eesti Pangas oli 1995. aastal loodud valeandmetega dokument, millega anti Vene firmale TSL International 32,3 miljoni dollari ulatuses nõudeid Vnešekonombankile. Toona VEB Fondiga seotud persoonid võltsingutega seonduvaid tehinguid ei mäletanud ja tekkinud on väga palju spekulatsioone, kes VEB Fondi tehingutest tegelikult kasu on saanud.