X-tee kasutajate jaoks tiksub kell

Riik investeeris paar aastat tagasi X-tee uude versiooni 2,3 miljonit eurot. Üleminek platvormile pidi toimuma 2017. aasta suvel, ent siiani on lastud kasutada veel ka eelmist versiooni, et kõik kasutajad jõuaksid vajalikke arendusi teha. RIA-l on eesmärk, et kõik kasutajad tuleksid uuele süsteemile üle jaanipäevaks. Vana versioon läheb lõplikult kinni aasta lõpus.

RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal Andrus Kaarelsoni sõnul on arenduse suurusjärk jäänud enam-vähem samaks, kuna vana versiooni ülalpidamisega ei ole suuri kulutusi lisandunud. „Ainult töötajate ajakulu ja muu nipet-näpet on tulnud kulutustena juurde,“ ütles ta Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Praegu on X-teel kasutajaid umbes 600. Kui kasutaja on suur IT-maja või suurettevõte, siis on Kaarelsoni sõnul üleminek uuele platvormile väga lihtne. Eriti siis, kui IT-tiim on olemas. Enamik sellistest klientidest on juba uuele platvormile kolinud. Keerulisem on näiteks väikeettevõtjatel, kohtutäituritel ja FIEdel, kes peavad arendusteenust sisse ostma. Kaarelsoni sõnul on RIA valmis andma nõu, kuidas on parim uuele versioonile minna ja mida selleks tegema peab.

X-tee on Eesti riigi andmevahetusplatvorm, kus on nii riigi institutsioonid kui ka erasektor. „Tänu sellele võimaldab see ennekõike lõppkasutajale ehk tavainimesele kõiki neid toredaid e-teenuseid, mis Eestis on,“ rääkis Kaarelson.

Kaarelsoni sõnul kasutatakse X-teed kokku 15 riigis ja tema sõnul ei ole sellele otsest konkurenti. Lähimatest riikidest on platvormi üle võtnud näiteks Soome, kaugematest riikidest Ecuador.

Kui Eestis saavad X-teed kasutada nii riigiasutused kui ka erasektor, siis Soomes erasektorit X-teele ligi ei lasta. Kaarelson rääkis, et kuna Eesti on niivõrd väike riik, siis ei näinud nad mõtet luua kaht samasugust süsteemi. Kaarelsoni sõnul tulevad soomlased varsti RIAga kohtuma, et arutada, kuidas X-teed paremini levitada. „Meie üks soovitus on kindlasti, et ega riik ei ole asi iseeneses, oluline on ka andmevahetus erasektori ja riigi vahel,“ rääkis ta.

Kuula intervjuud Kaarelsoniga Äripäeva hommikuprogrammist.