• Jaga lugu:

    Toom: tahan europarlamendis võidelda internetitsensuuri vastu

    Yana Toom ja Jaak Madison Foto: Andras Kralla

    Keskerakonna Euroopa Parlamendi valimiste esinumber Yana Toom soovib valituks osutudes võidelda tsensuuri kehtestamise vastu internetis, milles ta süüdistab Andrus Ansipit.

    "Mida mina tahaksin ära teha – viia lõpule see autoriõiguste saaga, kogu see internetivabaduse asi, mille on kokku keeranud austatud volinik Ansip. Tegelikult see on tsensuur internetis ja ma olen kategooriliselt selle vastu," sõnas Toom Äripäev raadio Euroopa Parlamendi valimiste debatisaates.
    Toom viitas kurikuulsale autoriõiguste direktiivile, mille europarlament märtsis vastu võttis. "See on koht, kus tasub kaasa lüüa, aidata, et seda (tsensuuri) ikka ei tekiks. Tsensuur on halb asi ja läheb otsesesse vastuollu inimõiguste deklaratsiooniga, mille kohasel on inimõigus otsida, leida ja jagada informatsiooni. Kui me seda takistame internetis, siis pole kaugel aeg, kui me hakkame takistama seda ka päriselus," tõdes Toom.
    ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni paragrahv 19 sätestab, et igaühel on arvamuse- ja sõnavabadus; see õigus kätkeb vabadust sekkumiseta oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiiridest sõltumata.

    Europarlament kiitis vastuolulise autoriõiguste direktiivi märtsi lõpus heaks häältega 348 poolt, 274 vastu. Direktiiv kohustab internetiplatvorme vastutama sisu eest, mida kasutajad üles laadivad, välja arvatud teatud erandite puhul. Üks väidetavaid eesmärke on sundida Google'it, YouTube'i, Facebooki ja teisi suuremaid platvorme tasuma artistidele ja ajakirjanikele nende töö kasutamise eest õiglast tasu.

    Erijuhtumina käsitletakse idufirmasid. Väiksemad nõuded rakenduvad platvormidele, mis on loodud vähem kui kolm aastat tagasi, mille käive on väiksem kui 10 miljonit eurot ning mille keskmine kuukülastajate arv on väiksem kui 5 miljonit inimest.

    Kui direktiiv saab ka liikmesriikide heakskiidu, on riikidel kaks aastat aega selle seaduse rakendamiseks.

    Eelmise aasta juunis lükati direktiiv europarlamendis tagasi. Eesti Vikipeedia kogukond avaldas siis oma veebilehel kavandatava direktiivi kohta teravat kriitikat, märkides, et selle asemel, et nüüdisajastada autoriõigust ja tagada kõigile internetikasutajatele infoühiskonnas osalemise võimalus, ähvardab direktiiv piirata vabadusi ja ligipääsu internetile.

    Aprillis kiitis direktiivi heaks ka ELi nõukogu, kusjuures Eesti hääletas selle vastu. Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles siis Postimehele, et internetivabaduse tulevikku silmas pidades ei ole autoriõiguste direktiivis saavutatud vajalikku tasakaalu. "Vabadus on väga tähtis väärtus ja seetõttu Eesti täna sellele asjale "jah" ei ütle ning jääb õiguslikus tähenduses erapooletuks," sõnas Reinsalu.

    Madison: Ansip on kahepalgeline
    Debatis Toomi vastaspoolel olnud Jaak Madison märkis seepeale, et EKRE ei saa erakonna ametlikku europarlamendi valimiste klippi Facebookis reklaamida. "Lihtsalt ei lase, tuleb teade vastu, et see läheb vastuollu nende tingimustega, mida Facebook on rakendanud. Kui vaatame seda klippi, mis telekas jookseb, siis seal ei ole ühtegi üleskutset vägivallale või vaenule. Seal on selge üleskutse sellele, et teatud otsustusprotsessid peavad jääma liikmesriikidesse. Ja kuna seal on teemaks ka migratsioon, siis järelikult need on need terminid või sõnad, millele Facebook kohe bloki peale paneb. Üleüldse igasugune tsensuur on väga halb," sõnas ta.
    Toom märkis, et üleskutseid vägivallale võetakse internetist maha juba aastaid. Praeguste sammude puhul on aga tema sõnul tegu omamoodi Facebooki kättemaksuga ELi direktiivide peale, mis on sotsiaalmeediahiiule kahjulikud.
    "Poliitikud võtsid vastu selle otsuse, et tuleb nüüd hakata rakendama filtreid. Sisuliselt robottsensuur, mis hakkab nüüd vaatama, kas on sisu autoriõigustega kaitstud või mitte. Üks osa debatist oli, et vaadake poliitikud, te tulistate endale jalga selle direktiivi vastuvõtmisega, sest takistate omaenda info levitamist. Esimene asi, mida tegi Facebook – nad blokeerisid ära Emmanuel Macroni, Élysée palee postitused," ütles ta. Toomi sõnul ei saa ta ka ise oma reklaame Facebookis levitada.
    Jaak Madisoni hinnangul on autoriõiguste direktiivi eestvedaja Andrus Ansipi väljaütlemised sõnavabaduse kaitseks tragikoomilised. "Ansip on ise nüüd Reformierakonna esinumber ja põhiline kampaanialoosung on see, et hääletage protestiks praeguse valitsuse vastu – see tahab kehtestada tsensuuri, tahab suukorvistatud ajakirjanikke. See on nagu eriline kahepalgelisus ja valetamine, et tema seisab sõnavabaduse eest," leidis Madison.
    Ansip: süüdi on europarlament
    Andrus Ansip kirjutas hiljuti Äripäevas, et uus valitsus ei tohi piirata sõnavabadust. Sõnavabaduse teemat autoriõiguste direktiivi kontekstis puudutas ta ka mullu suvel Äripäevale antud intervjuus, tuues näiteks YouTube'i. Tema sõnul pole sõnavabadust ohtu seadnud mitte Euroopa Komisjon, vaid europarlamendi õiguskomitee.
    "Meie ettepanek oli, et platvormid peavad kasutusele võtma tehnilised lahendused, mis tunneksid ära sisu, kuid neile jääks endiselt alles piiratud vastutuse kaitse. Õiguskomitee aga pakkus välja, et platvormid peaksid kasutama tehnilisi lahendusi, aga seejuures ei peaks piiratud vastutuse põhimõte neid enam kaitsma. See on suur probleem," märkis Ansip.
    Tema sõnul suudab näiteks YouTube tuvastada 95% nende keskkonda laetud muusikateostest. "Neil on kasutusel selline tehniline lahendus nagu Content ID. Vaid 5% puhul ei suuda nad identifitseerida, ja tegelikult polegi 100% tuvastus võimalik: nagu me teame, siis mõned vaidlused selle üle, kes on ühe või teise teose autor, kes keda plagieeris, võivad kesta kümneid, kui mitte sadu aastaid," sõnas Ansip.
    "Mis puudutab seda 5%, mida programm ei suuda tuvastada, siis vähimagi kahtluse korral sisu lihtsalt kustutatakse. Mis muidugi käib vastu sõnavabaduse põhimõttele. Euroopa Komisjon peab sõnavabaduse põhimõtet kaitsma, seepärast ma ei saa sellise ettepanekuga nõustuda. Aga see on Euroopa Parlamendi siseasi, nad peavad tagasi tulema komisjoni algse teksti juurde, siis ei teki sõnavabadusega konflikti," leidis Ansip toona.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olivia Kranich: nullbürokraatiat lubav riik kehtestab uue aruandekohustuse
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Balti börsid taastuvad täna eilsest langusest
Eilne punane börsipäev on täna asendunud kasvuga ning mitmed Tallinna börsi aktsiad on tugevalt plusspoolel.
Eilne punane börsipäev on täna asendunud kasvuga ning mitmed Tallinna börsi aktsiad on tugevalt plusspoolel.
Muuda oma ettevõtte IT taristu turvaliseks Fortinet lahenduste abil
“E-teenuste areng ja kaugtöö levik toob endaga kaasa järjest rohkem turvariske ning tekitab ettevõtete IT-valdkonnas juurde aina keerukamaid väljakutseid. Seetõttu tõuseb ettevõtte IT ökosüsteemile tähelepanu pööramine päevakorda nii suurte kui ka väikeste ettevõtete plaanides,” selgitas Atea IT infra arhitekt Ervi Teearu.
“E-teenuste areng ja kaugtöö levik toob endaga kaasa järjest rohkem turvariske ning tekitab ettevõtete IT-valdkonnas juurde aina keerukamaid väljakutseid. Seetõttu tõuseb ettevõtte IT ökosüsteemile tähelepanu pööramine päevakorda nii suurte kui ka väikeste ettevõtete plaanides,” selgitas Atea IT infra arhitekt Ervi Teearu.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.