Uudised
Ainult tellijale

Helme bluffis summadega: kolm parandust

Praegune siseminister Mart Helme valimiste päeval.   Foto: Tanel Meos

Siseminister Mart Helme avaldatud lootus, et eelarvesse on võimalik leida sadu miljoneid eurosid Eesti elektrisüsteemi desünkroniseerimise ärajätmise või edasilükkamisega, on eksitav.

“Kui me seisame valiku ees, kas kulutada järgmise nelja aasta jooksul palgatõusudeks 300 miljonit eurot või Eesti elektrisüsteemi Venemaa võrkudest lahtiühendamiseks 550 miljonit eurot, siis on meie valik selge, meil on vaja raha palgatõusudeks,” vahendas Postimees Helme kõnet EKRE volikogul.

550 miljonit eurot, mis oleks nagu maast leitud, ei ole aga realistlik ei tegelikke kulusid ega nende kulude katjat arvestades. Mõnevõrra liialdatuks võib osutuda ka kogu projekti maksumus.

Küsimusele, kui palju Eesti projektid Baltikumi desünkroniseerimisel maksma võiks minna, vastas Eleringi avalike suhete juht Ain Köster, et desünkroniseerimise teine ja kolmas etapp pole praegu veel konkreetseid piire võtnud, kuid pigem on kogukulude suurusjärk 400 miljonit.

Teiseks ei maksta seda 400–550 miljonit eurot Eesti riigieelarvest, vaid suurel jaol Euroopa Liidu toetuste abil. Desünkroniseerimise esimese etapi investeeringutele saadi Eestis ELi raha 75 protsendi ulatuses kogumaksumusest, sarnast suhet sihitakse ka teises ja kolmandas etapis.

Kolmandaks ei tähenda desünkroniseerimise ärajätmine veel kulutuste tegemiste lakkamist –desünkroniseerimine võib osutuda odavamaks kui selle tegemata jätmine.

“Kui me Euroopasse ei läheks, tuleks mitmed samad investeeringud ikkagi teha, aga siis juba 100 protsendi ulatuses tariifidena kogutud rahast. Samuti peaksime uuendama ja tugevdama ühendusi Venemaa suunal, mis ELiga sünkroniseerimise puhul jääb ära,” lisas Köster.

Hetkel kuum