• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 20.05.19, 14:54
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Helme bluffis summadega: kolm parandust

Siseminister Mart Helme avaldatud lootus, et eelarvesse on võimalik leida sadu miljoneid eurosid Eesti elektrisüsteemi desünkroniseerimise ärajätmise või edasilükkamisega, on eksitav.
Praegune siseminister Mart Helme valimiste päeval.
  • Praegune siseminister Mart Helme valimiste päeval.
  • Foto: Tanel Meos
“Kui me seisame valiku ees, kas kulutada järgmise nelja aasta jooksul palgatõusudeks 300 miljonit eurot või Eesti elektrisüsteemi Venemaa võrkudest lahtiühendamiseks 550 miljonit eurot, siis on meie valik selge, meil on vaja raha palgatõusudeks,” vahendas Postimees Helme kõnet EKRE volikogul.
550 miljonit eurot, mis oleks nagu maast leitud, ei ole aga realistlik ei tegelikke kulusid ega nende kulude katjat arvestades. Mõnevõrra liialdatuks võib osutuda ka kogu projekti maksumus.
Küsimusele, kui palju Eesti projektid Baltikumi desünkroniseerimisel maksma võiks minna, vastas Eleringi avalike suhete juht Ain Köster, et desünkroniseerimise teine ja kolmas etapp pole praegu veel konkreetseid piire võtnud, kuid pigem on kogukulude suurusjärk 400 miljonit.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Teiseks ei maksta seda 400–550 miljonit eurot Eesti riigieelarvest, vaid suurel jaol Euroopa Liidu toetuste abil. Desünkroniseerimise esimese etapi investeeringutele saadi Eestis ELi raha 75 protsendi ulatuses kogumaksumusest, sarnast suhet sihitakse ka teises ja kolmandas etapis.
Kolmandaks ei tähenda desünkroniseerimise ärajätmine veel kulutuste tegemiste lakkamist –desünkroniseerimine võib osutuda odavamaks kui selle tegemata jätmine.
“Kui me Euroopasse ei läheks, tuleks mitmed samad investeeringud ikkagi teha, aga siis juba 100 protsendi ulatuses tariifidena kogutud rahast. Samuti peaksime uuendama ja tugevdama ühendusi Venemaa suunal, mis ELiga sünkroniseerimise puhul jääb ära,” lisas Köster.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele